Berchelt – Roman: poeesia üheksas raundis

See oli brutaalselt kaunis. Üheksa raundi imelist põrgut. WBC kuni 59-kiloste meeste tšempion Miguel Berchelt kohtus 3. novembril El Pasos Miguel Romaniga. Kaks mehhiklast Texases.

Berchelt tagus ja tagus Romanit, kuni kohtunik halastas ja lõpetas matši kaks sekundit enne 9. raundi lõppu. Berchelt, kes kaitses tiitlit neljandat korda, ütles, et see oli neist raskeim. „Mickey on tõeline võitleja. Ma tagusin ja tagusin teda kuuendas, aga ta ei jätnud,“ sõnas ta.

See oli sõda. Iga raund oli otsekui poksiportree. Roman tabas vahel raske paremaga, kuid Berchelt tabas pidevalt. Roman tuli aga ikka ja jälle. Vänderdas veidi kolmandas, aga tuli.

6. raund oli eriti meeldejääv. Berchelt pani raundi lõpupoole võimsalt paremaga, Roman langes ja matš tundus olevat läbi. Kuidagi tõusis ta aga püsti, enne kui kohtunik oleks kümneni jõudnud, ja jätkas. Berchelt tabas teda enne raundi lõppu veelkord paremaga, just siis, kui kell hakkas lugema viimast 10 sekundit, ja Roman oli taas põrandal.

Roman võitles 7., 8. ja 9. raundi võdisevatel jalgadel. Teda hoidis püsti süda, suurem kui Lääne-Texase kõrbetaevas. Kuni kohtunik matši üheksanda lõpus peatas.

Roman (60-13, 47 nokauti) varises toolile. Väsinult, murtud südamega. „Ma olen valmis nende eest surema,“ ütles ta. „Nemad“ on fännid, kes hõiskasid iga kord, kui ta tabas, ja hüüdsid: „Mickey! Mickey!“

Berchelt (35-1, 31 nokauti) tahab olla üks suurtest. Legendide jalajälgedes pole kerge käia, kuid ta astus laupäevase võiduga suure sammu. Ta oli väsimatu. See oli eriline. Vaid üks saab lahkuda ringist tšempionivööga ja Berchelt oli liiga kiire, liiga tugev, liiga osav.

Kõigest 32-aastane Roman, kes on käinud sellistes sõdades juba 73 korda, kaalub loobumist. Ta on püüelnud iga võitleja unistuse poole 13-aastasest peale, kui astus Juareze poksisaali. Ta oli sellele laupäeval väga lähedal, aga nii ei olnud määratud. Ta kõndis pärast matši saalis ringi, poeg süles, ja tänas fänne.