Enamust Eesti suurimaid spordi-ja fitnessiklubisid ühendav Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit tervitab valitsuse otsust jätta spordiklubid avatuks. See otsus võimaldab vähemalt 150 000 inimesel keerulisel ajal jätkata oma lemmikhobiga. Paljudele on see ainus võimalus sellel stressirohkel aastal füüsilise aktiivsuse kaudu hoida vaimset tervist.
#spordiklubidlahti
Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidu ning tema liikmesklubide poolt sotsiaalmeedias algatatud kampaania #spordiklubidlahti on rekordilise ajaga saanud rekordilise jagamise ning positiivse tagasiside. Fitnessi kui elustiili harrastajate jaoks on valitsuse otsus tunnustamist väärt. Eesti kulturismi- ja fitnessi liidu president Ergo Metsla usub, et lisaks keerulisele pandeemia ajale ka keerulises poliitilises olukorras on nende inimeste toetus valitsusele, kes hoolib rahva tervisest, äärmiselt oluline.
Haridusminister Tõnis Lukas kommenteeris eilsel valitsuse pressikonverentsil: „Tervislikud eluviisid, spordi tegemine, kehakultuur väga kontrollitud tingimustes peavad olema lahti, sest see on immuunsussüsteemi tugevdamiseks väga oluline. Ja selle tõttu sporditegemiseks siseruumides on siiski võimalus olemas.“
Suures plaanis on inimeste vaimse ja füüsilise tervise säilitamisel spordisektoril oluline ennetav ja ärahoidev roll ning sporditegemise võimaldamine on oluline tugi Eesti tervishoiusüsteemile.
Samas rõhutas minister reeglitest kinnipidamise olulisust. Spordiklubid kinnitasid oma ühispöördumises, et teevad kõik selleks, et viiruse ärahoidmise meetmed oleksid ranged ning järgitud kõikide spordiharrastajate, treenerite ning töötajate poolt.
Nõudeid spordiklubides peab järgima
“Tahaksin siinkohal panna südamele kõikidele harrastajatele ja spordiklubide külastajatele: viirus on päriselt olemas ning reeglid ja nõuded klubides ei ole selleks, et harjumuspäraseid treenimisviise ja võimalusi ebamugavaks teha. Hoopis vastupidi: reeglitest ülimalt range kinnipidamine on ainus võimalus selleks, et spordisaalid jätkuvalt avatud oleksid,” kinnitab Metsla.
Praegu on spordiklubides nakatunute protsent nii Euroopas tervikuna kui Eestis sisuliselt olematu. See tundub uskumatu ning tekib küsimus, kuidas see võimalik saab olla? Kuid kõrged hügieeninõuded ning puhtuse ja korra eest hoolitsemine spordiklubides on olnud ajalooliselt jõusaalikultuuri elementaarne osa ja harjumus, millest peavad kinni nii klubid, klubides tegutsevad pühendunud treenerid kui ka harrastajad ja sportlased ise. Jõusaaliseadmete lähedal on alati olnud puhastusvahendid ning treenijatel on harjumus harjutuste eel ja järel seadmeid ning vahendeid puhastada. Need on esimesed jõusaalikultuuri õppetunnid, mida iga esmakülastaja oma personaaltreenerilt saab.
Tehkem nii, et sport poleks probleem, vaid lahendus!
Metsla usub, et valitsuse otsus ei tulnud kergelt ning seda enam on oluline, et spordirahvas toetaks esmajoones oma teadliku käitumisega valitsust ning järgiks reegleid. “On üheselt selge, et tulevikus võimalik spordiklubide sulgemise otsus ei saa olema mitte valitsuse otsus, vaid spordiklubides treenivate inimeste otsus, mis tuleneb kollektiivse distsipliini hoidmisest ning valitsuse poolt ette kirjutatud reeglite järgmisest,” paneb ta südamele. “Usun, et reeglite järgimine on parim tänu, mida me saame täna meie valitsuses otsuste tegijatele avaldada. Tehkem otsustajatele otsustamine lihtsamaks – tehkem nii, et sport ei oleks probleem, vaid lahendus!”
Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liit tänab ka sotsiaalminister Tanel Kiike kiire ja positiivse vastuse eest ühispöördumisele Vabariigi valitsusele. Minister märgib oma vastuses Eesti Kulturismi ja Fitnessi Liidule: „Tänud kirja ja kaasa mõtlemise eest. Valitsuse eesmärk pole kindlasti spordi tegemise võimalusi (sh jõusaale) laussulgeda. Samuti olen nõus, et peame kaaluma iga otsuse mõju nii füüsilisele ja vaimsele tervisele kui ettevõtlusele ja tööhõivele.“
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
