Kui keegi oleks mulle eelmisel aastal öelnud, et minust saab tuline poksifänn, ei oleks ma seda uskunud. Ausalt. Kõiges on tegelikult „süüdi” Monika Kuzmina. Eelmise aasta sügisel otsustas ta uuesti poksitrenni minna ja hakata oma teekonda sotsiaalmeedias jagama. Mitte selleks, et midagi tõestada või influencer olla, vaid lihtsalt selleks, et näha oma arengut ja ehk kedagi inspireerida. Minu enda suhe poksi, võitlusspordi ja kõige sellega oli tol hetkel olematu.
Siis aga hakkasin ma vaatama Monika story’sid. Midagi selles oli. Mitte ainult trenn, löögid ega füüsiline vorm. Seal oli mingi energia, kohalolu, jõud ja miskit olulist veel. Ja ühel hetkel tekkis mul lihtsalt tunne: ma tahan ka proovida.
Juba esimesest trennist sain nii ägeda kogemuse ja emotsiooni, et jäingi käima
Käin siiani trennides 2–3 korda nädalas ja naudin igat hetke. Käisin isegi Tais kaks nädalat lapsega trennis. Ei, ma ei lähe võistlema, aga tänu sellele olen sattunud ka erinevatele võistlustele mille meediakommunikatsiooni Monika GoodFightiga toetab. Ja ma pean tunnistama, et ma näen palju enamat kui varem. Palju enamat kui ma varem stereotüüpselt selle spordialaga seostasin (ikka higi, veri…).
Kas elu ikka peab nii raske olema?
Üks hetk jäi mulle eriti tugevalt meelde. Kuulsin pärast võistlust ühe noore naissportlase kommentaari: ta pidi pärast matši minema restorani ettekandjana tööle, vahet pole kas võidab või kaotab Ja see puudutas mind kuidagi väga sügavalt.
Hiljem vaatasin ka Telias dokumentaalfilmi Eesti seni kõige edukamast võitlussportlasest Max Vorovskist, kes on jõudnud maailmas väga kaugele. See film lõppes minu jaoks väga puudutava mõttega. Max ütles midagi sellist: “Võib-olla ei pea elu nii raske olema, aga ma ei ole seda enda jaoks veel välja mõelnud.” Ja mina tundsin seda kuulates väga selgelt: aga mis siis, kui ei peagi?
Mis siis, kui me saame koostöös näidata teistsugust võimalust? Mis siis, kui me saame muuta väga paljude sportlaste, ja tegelikult terve valdkonna, reaalsust suuremaks, väärikamaks ja ägedamaks? See ongi üks sügavamaid põhjuseid, miks me lõime Next Round formaadi.
Next Round – kogemuslik formaat, mis aitab samaaegselt nii sportlaseid kui ka osalejaid
Ma hakkasin mõtlema, kui palju tarkust, distsipliini, psühholoogiat, kohalolu ja elufilosoofiat on aktiivsetes sportlastes olemas. Mitte ainult tehnilisi oskuseid, vaid päriselt teadmisi, mis võiksid aidata inimesi ka äris, juhtimises ja elus.
Samal ajal näen pidevalt, kuidas sportlased peavad võitlema ka väljaspool ringi – otsima sponsoreid, toetusi ja võimalusi, et üldse treenida ja võistelda. Mulle tundub, et see ei ole individuaalne probleem. See on süsteemne probleem. Ja ma ei usu, et selle lahendus on ainult sponsorlus või heategevus.
Miks mitte luua formaat, kus aktiivsed sportlased saavad teha seda, milles nad on suurepärased, ja ettevõtted, juhid, tiimid või naised saavad sellest kogemusest midagi palju enamat kui lihtsalt trenni?
Teiselt poolt näen ettevõtteid, kes otsivad pidevalt oma tiimidele midagi päriselt ägedat. Mitte järjekordset motivatsioonipäeva, vaid kogemust, mis päriselt ühendab, kasvatab, muudab. Siis tekkiski mul mõte: aga miks mitte need kaks maailma ühendada? Miks mitte luua formaat, kus aktiivsed sportlased saavad teha seda, milles nad on suurepärased, ja ettevõtted, juhid, tiimid või naised saavad sellest kogemusest midagi palju enamat kui lihtsalt trenni?
Nii sündiski Next Round. See on 2–3 tunni pikkune kogemuslik formaat, mis ühendab poksi, liikumise, kohalolu, juhtimise, meeskonnatöö ja elu. See ei ole lihtsalt treening, vaid kogemus, mis on üles ehitatud poksifilosoofiale ja printsiipidele, mis tegelikult kehtivad igas eluvaldkonnas.
Sa ei pea kogu aeg rabelema!
Minu jaoks on poksis vähemalt kuut väga olulist printsiipi ja huvitaval kombel on need sageli vastuolus sellega, mida meile edu kohta räägitakse. Üks suurimaid, mida mu treener mulle peaaegu igas trennis meenutab, on see: sa ei pea kogu aeg pinges olema. Sa ei pea kogu aeg rabelema. Lõdvestu, tunneta ja siis löö. Nii spordis, äris kui ka elus on oluline osata lõdvestuda, hingata, tunnetada hetke ja lüüa fokuseeritult just õigel ajal. Ja oh kui keeruline see on. Aga see muudab kõike.
Nii spordis, äris kui ka elus on oluline osata lõdvestuda, hingata, tunnetada hetke ja lüüa fokuseeritult just õigel ajal.
Next Round sündis selleks, et toetada aktiivseid sportlasi väärikalt ja jätkusuutlikult. Iga treeningu eest saavad sportlased päriselt väärilist tasu. See ei ole heategevus ega sportlaste lühiajaline abistamine, vaid mõlemale poolele kasulik lahendus, millest võidavad mõlemad. Sportlased saavad jagada oma kogemust ja teadmisi. Tiimid saavad kogeda midagi, mis ühendab neid palju sügavamal tasandil kui klassikaline koolitus või seminar.
Iga treeningu eest saavad sportlased päriselt väärilist tasu.
Ja ausalt – NLP vaates on sellistel kogemuslikel kehalistel formaatidel väga võimas mõju. Kui muutub meie seisund ja ajukeemia, muutub ka see, kuidas me mõtleme, suhtleme ja maailma tajume. Ja selline loomulik high state on ülioluline high performance tegur.
Next Round ei ole lihtsalt trenn. See on kogemus, mis kasvatab.
Minu jaoks oli oluline luua ärimudel, kus koostööst võidavad kõik. Selline formaat, kus iga osapool toetab teist: sportlased saavad väärikalt tasustatud väljundi oma kogemustele ja teadmistele, ettevõtted ja tiimid saavad päriselt mõjuva kogemuse ning sellest sünnib midagi suuremat kui üks treening või üks üritus.
Mul on väga hea meel, et minu väga kriitilise meelega abikaasa Marko Saue ja sama kriitilise meelega sõbranna Moonika Pärn pole minu beebiideed kohe ära tapnud, vaid lasid sellel edasi areneda. Mul on väga hea meel, et Monika Kuzmina selle ideega kaasa tuli. Noh, kellega siis veel hullult ägedaid asju teha! Mul on väga hea meel, et Kevin Renno sellega kaasa tuli ja meie sessioonid hakkavad toimuma tema Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia T1 ruumides. Ja mul on siiralt hea meel, et sellega on kaasa tulnud nii paljud ägedad sportlased. Aitäh, et olete ja inspireerite Allan Volosatõh, Max Vorovski, Dmitry Salamatin, Astrid Johanna Grents, Andra Aho, Sigrid Kapanen, Edvin-Erik Kibus.
Inimesed vajavad päris koostööd
Ma tahaksin väga näha, et seda tüüpi formaadid ja koostööd muutuksid lähitulevikus järjest tavalisemaks. Ühelt poolt areneb meie ümber kiiresti tehisintellekt ja tehnoloogia. Teiselt poolt näen ma üha selgemalt, et mida rohkem inimesed päriselt koostööd teevad, seda rohkem sünnib sünergiat, uusi võimalusi ja ägedaid lahendusi. Nii et kui otsid oma tiimile midagi päriselt teistsugust, siis vaadake Next Roundi. Te olete väga oodatud seda kogemuslikku formaati proovima.
Ja kui tead mõnda juhti, juhtkonda või tiimi, kellele see võiks sobida või keda see võiks aidata vaimse pinge, tiimidünaamika, kohalolu või lihtsalt uue vaatenurga leidmisel, siis jaga seda nendega. Ma päriselt usun, et see on üks neist kogemustest, mida lihtsalt peab kogema.








