Enamus poksijatest on seda meelt, et enne ringi astumist tuleb lisaks füüsilisele poolele tööd teha ka vaimse poolega – poksija peab tahtma võidelda ja võita. Seega on oluline roll oma eesmärkide visualiseerimisel. Ka Arnold Schwarzenegger kirjutab oma raamatus „Ole kasulik – seitse abinõud eluks“, et tippsportlased on mihklid oma eesmärke visualiseerima.
Sa pead ette kujutama, mida sa tahad saavutada, enne tegutsemist, mitte tegutsemise ajal
Schwarzenegger toob välja, et põhjus, miks sportlased oma eesmärke visualiseerivad, seisneb selles, et nende tipptasemel töö on uskumatult raske. Eliidi ridadesse jõudmiseks ja seal võistlemiseks on vaja hullumeelselt pingutada ning harjutada. Kui tahad võita, vajad enamat kui vaid võimet ja soovi. Lootmisega võitjate sekka ei jõua. „Sa pead oma teekonda sinna ette kujutama. Kui vaatad, kuidas treenib enamik suurepäraseid vabavõitlejaid, siis kolme- või viieraundilise sparringu lõpus tõusevad nad püsti ja teevad matil ringi, käed võidukalt üles tõstetud. Nad visualiseerivad oma järgmise võidu tulemust. „Keda näed, see oled,“ kõlavad spordipsühholoog don Macphersoni kuulsad sõnad. Sa pead ette kujutama, mida sa tahad saavutada, enne tegutsemist, mitte tegutsemise ajal. Selles ongi erinevus,“ lausub Schwarzenegger.
Katkend raamatust „Ole kasulik – seitse abinõud eluks“:
Enne kui ma edasi lähen – ma saan aru, et see kõlab paljuski sama uhhuuult nagu „Saladus“ („The Secret“) ja kõik teised külgetõmbeseaduse raamatud, mida jutupaunikud müüvad. See pole sama asi. Ma ei väida, et kui kujutad ette, mida sa tahad siis see läheb täide. Ei, pagan võtaks. Sa pead planeerima, vaeva nägema, õppima ja ebaõnnestuma ning seejärel veel õppima, vaeva nägema ja ebaõnnestuma. Selline on elu. Sellised on reeglid.
Sa pead planeerima, vaeva nägema, õppima ja ebaõnnestuma ning seejärel veel õppima, vaeva nägema ja ebaõnnestuma. Selline on elu. Sellised on reeglid.
Ma tahan öelda, et kui sa soovid, et su kujutelm püsiks, kui sa tahad suurendada võimalusi, et su elu näeb välja täpselt niisugune, nagu sa lootsid seda esimest korda ettekujutades, siis pead muutma oma kujutelma kristallselgeks ja tätoveerima selle oma silmalaugude siseküljele.
Sa pead SEDA ETTE KUJUTAMA.
Tippsportlased saavad sellest aru. Nemad on mihklid oma eesmärke visualiseerima. Tegelikult eristab visualiseerimine parimaid sportlasi headest peaaegu iga suurema rahvusvahelise spordiala kõrgtasemel. Olümpiavõitjast ujuja Michael Phelps oli kuulus selle poolest, et ta visualiseeris juba teismelisena treeningul oma lõiguaega kuni kümnendisekundini ja saavutas need üks basseiniring teise järel. Austraalia golfimängija Jason Day astub enne iga lööki palli taga sammu tahapoole, suleb silmad ja visualiseerib oma löögi – alates suunavõtust, hoovõtust ja tabamisest kuni pildini, kuidas pall jõuab sihitud kohta. Saksa vormelisõitja Sebastian Vettel oli oma mitme maailmameistri hooaja jooksul tuntud sellepoolest, et istus enne kvalifikatsioonisõite autos, silmad kinni, visualiseeris iga kurvi, käiguvahetust, kiirendus – ja pidurdusala. Tänapäeval võib peaaegu iga stardiruudustiku vormelisõitja sulgeda silmad, sirutada käed ette, nagu hoiaksid need rooli, ja teha sinuga kiireima ringi kõigil ringradadel, mida nad igal hooajal külastavad.
Põhjus, miks nad seda teevad, seisneb selles, et nende tipptasemel töö on uskumatult raske. Eliidi ridadesse jõudmiseks ja seal võistlemiseks on vaja hullumeelselt pingutada ning harjutada. Kui tahad võita, vajad enamat kui vaid võimet ja soovi. Lootmisega võitjate sekka ei jõua. Sa pead oma teekonda sinna ette kujutama. Kui vaatad, kuidas treenib enamik suurepäraseid vabavõitlejaid, siis kolme- või viieraundilise sparringu lõpus tõusevad nad püsti ja teevad matil ringi, käed võidukalt üles tõstetud.
Keda näed, see oled.
Nad visualiseerivad oma järgmise võidu tulemust. „Keda näed, see oled,“ kõlavad spordipsühholoog don Macphersoni kuulsad sõnad. Sa pead ette kujutama, mida sa tahad saavutada, enne tegutsemist, mitte tegutsemise ajal. Selles ongi erinevus.
Niisiis on väga oluline osata ette kujutada,, milline näeb välja edu, kuid sama tähtis on osata ette kujutada, milline see välja ei näe.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
