GOODFIGHT PODCAST! Sigrid Kapanen: kõik matšid tuleb täiega panna

Eesti tai poksi, kikkpoksi ja klassikalise poksi meister Sigrid Kapanen, kes osales Eesti meistrivõistlustel tai poksis, rääkis Goodfight podcast`is, et lisaks heale hommikusöögile ning väikesele uinakule on tal kombeks enne ringi astumist tantsida. „See on minu rituaal. Pean enne fight’i tantsima, et ennast maha rahustada.“

Kõik matšid tuleb täiega panna

Kapanen tõdeb, et kuigi tal on maailmameistritiitel käes, siis ometi pole tal plaanis loorberitele puhkama jääda, vaid soovib edasi push`ida. Ta soovib oma elu jooksul saavutada nii palju tiitleid ning nii palju võidelda, kui vähegi võimalik. Sigrid räägib, et pärast Eesti meistrivõistluseid osaleb ta Riias K1 Balti Openil ning seejärel 16. märtsil Rakveres toimuval Yakuza Fight 6 võitlusõhtul. „Ma ei võta igat matši leebelt. Iga matš on ikka matš – tahaks võita ka. Ma ei lase ennast lõdvaks ja teen nii nagu oleks profifight,“ lausub ta ja lisab, et üks matš korraga – kõik matšid tuleb täiega panna.

Sigrid Kapanen. Foto: GoodFight, Alejandra Karu

Mida oled teinud enne ringi minekut, seda tuleb ringis kasutada

Kapanen räägib, et kuigi seljataga on omajagu matše, siis mingil hetkel tuleb ikkagi väike närv sisse ka. Näiteks viis minutit enne ringi astumist, tuleb korra mõeldud sellele, mida ta trennis tegi ja kas on ikka piisavalt tööd tehtud. „Kõik töö on tehtud enne ringi minekut ja siis ongi see, et mida oled teinud enne ringi minekut, seda tuleb ringis kasutada. See on minu enda viga – kui ma ei anna trennis 100 protsenti, siis ma tean, et ma ei anna 100 protsenti ka ringis.“

Selleks, et edasi areneda, tuleb vahepeal ka kaotada

Poksija toob välja, et kindlasti tuleb enne matši pähe ka halbu mõtteid, aga siis tuleb anda endast parim ning mõelda, et läheb nii nagu läheb. „Vahepeal peab ikka kaotama ka selleks, et edasi areneda. Mul on alati see, et kui ma kaotan, siis arenen kaks korda rohkem kui võites. Kui kaotan, siis ma tean, et mul on areneda veel palju.“

Monika Kuzmina ja Sigrid Kapanen. Foto: GoodFight, Alejandra Karu

Kapaneni teekond poksi juurde

Kapanen meenutab, et on olnud alati hästi võitlushimuline. Juba lasteaias ütlesid kasvatajad, et enne kui öeldi tähelepanu-valmis-start, siis enne starti Kapanen juba jooksis. Naine on proovinud mitmeid erinevaid spordialasid, kuid teised on olnud võistkondlikud alad nagu näiteks jalgpall, võrkpall. „Tahan olla iseenda otsustaja. Muidugi mul on abiks treener, kes mind aitab, aga nagu, et oleks mina ja mu vastane ning siis tugevam võidab,“ räägib ta ja lausub, et siis leidiski ta poksi baaskursuse kutse Kondorisse ning sealt tema teekond alguse sai. Kapanen arvab, et tema treener Ringo Tipp sai suhteliselt alguses aru, et naises on olemas materjal, kes Eestimaa uhkeks teeb. „Ilmselt peale baaskursust hakkaski Ringo mulle rohkem tähelepanu pöörama. Kindlasti oli tal teisi võistlejaid ka, aga ta nägi, et minus on potentsiaali.“

Kapaneni poksikarjäär sai alguse just Muay Thai Liigalt. „Tegin äkki viis või kuus Muay Thai Liiga fight’i.  Nendest kaks-kolm olid semi-pro ja kõik olid minul võidud. Selles mõttes ma imestan, et alustasin ja lõpetasin Muay Thai Liigal kõikide võitudega.“

Sigrid Kapanen. Foto: GoodFight, Alejandra Karu

Talendikusse ei tasu kinni jääda – mingil hetkel tuleb siiski endal tööd tegema hakata

Tai poksi maailmameister tõdeb, et kindlasti leidub poksis ka loomulikke talente, aga see viib ühte kindlasse punkti ning sealt edasi peab hakkama ka ise vaeva nägema. Ta toob välja, et näiteks tema kohta on öeldud, et ta on loomulik talent. Sellesse ei tasu aga kinni jääda, sest mingil hetkel talendikus enam ei aita ning tuleb hakata ise tööd tegema. „Sain ka mingi hetk aru, et okei – mul tuleb see päris hästi tuleb välja, et ma ei pea isegi nii palju pingutama kui mõni, aga siis tuli nii-öelda sein ette. Pidin hakkama pingutama, et saada edasi,“ lausub ta ja meenutab, et see oli umbes siis, kui tal oli tehtud kaks või kolm profifight`i ning tuli esimene profikaotus. „Siis sain aru, et okei, nüüd peab hakkama vaeva ka nägema. Sinnani oli kuidagi leebelt läinud, aga nüüd on vaja tööd ka teha ja sealt ma hakkasin pingutama edasi.“

Kaotused õpetavad, kust on vaja areneda

Rääkides kaotustest, siis Kapanen räägib, et esimesed nädal või kuu aega ei taha ta üldse oma kaotust vaadata, sest see on nii valus ja alati pärast ringist tulemist tuleb pisar silma. „Siis aga ütleb Ringo, et vaata ikka – siis saadki aru, mis sa valesti tegid. Lõpuks võtan ennast kokku ja vaatan ära. Kui alguses mõtlen, et mis jubedus see on, siis tegelikult ongi vaja vaadata, et saada aru, kust areneda. Näiteks kas mingi jalalöögiga tuleb tööd teha, rohkem käsi üleval hoida… Siis saan aru.“

Monika Kuzmina ja Sigrid Kapanen. Foto: GoodFight, Alejandra Karu

Kondori klubi fenomen

Kapanen leiab, et tema treener Ringo on väga sotsialiseeruv inimene – viimane saab kõigiga läbi ning leiab ühise jutusoone ka võõrastega. „Ringo suhtlemisoskus on nii hämmastav, et ta saab ühe inimesega viie minutiga sõbraks,“ leiab ta ja lisab, et Ringo näol on tegu treeneri, mänedžeri kui ka organiseerijaga. Kõigesse, mida mees ette võtab, paneb ta oma südame. „See ongi see, et ta ei tegele ainult minuga, vaid kõigiga. Ta teeb kõike südamega. Ringo tahab, et meie Kondor Viljandist jääks  märk maha, et me oleme head fighter’id. Tuleme siit väiksest külakesest suurde linna.“

Kapaneni eesmärgid

Kapanen toob välja, et soovib kunagi Glory`sse võitlema minna – see on tema eesmärk. „Glory, Enfusion, One. Need on need kolm, aga Glory on number üks. Tahaks kunagi seda suurt ilusat valget vööd.“

GALERII: GOODFIGHT, ALEJANDRA KARU