20. aprillil toimub Arigato spordiklubis Eesti Muay Thai Liiga järgmine etapp. Sportlased rääkisid lähemalt, mida annab neile poksiga tegelemine.
Poksiga tegelemine aitab elus paljude asjadega toime tulla
Sellel aastal kohalikus omavalitsuses aasta nooreks nomineeritud 14-aastane Danil Turilov sõnas Goodfight podcast`is, et tema teekond spordi juurde pole läinud ainult mööda tippe. Nimelt on noormeest ka koolis kiusatud. Danil käis alguses Ääsmäe lasteaias ning siis pandi ta Saku Gümnaasiumisse, kus kõik inimesed olid talle alguses võõrad. Danil oli aga vaikne ja väike poiss ning teda oli kerge ohvriks panna. Hakati näpuga näitama ja vahest ka lükati.
Danil Turilov. Foto: GoodFight, Alejandra Karu
„Siis otsustasin minna taipoksi ja hakata enda eest hoolt kandma,“ lausus ta ja lisas, et kui sellele kolmele ja poolele aastale tagasi vaadata, siis tema elus on väga palju asju selle aja jooksul muutunud. Seda nii vaimse tervise kui ka päevakava poole pealt. Näiteks suundub Danil juba hommikul kell kuus jõusaali, siis kooli, koolist koju ja õhtul veel taipoksi trenni. „See on mu elu ikka väga palju muutnud.“
Danili perekond on pea alati noormehe matšidele kaasa elamas ning viimane tõdes, et tema üks kaksikvendadest soovis pärast ühte võistlust, kus Danili medali sai, samuti medalit saada ning nüüd nad treenivad koos. Samuti proovib ta teist venda taipoksi meelitada. „Minu meelest see on üks parimatest spordialadest, mis sa saad teha. See aitab nii paljude asjadega sul elus toime tulla. On niimoodi, et kui minu käsi tõstetakse, siis põhimõtteliselt terve saal peab kuulama seda, kuidas pere hõiskab,“ sõnas ta ja lisas, et nüüdseks on ta sellega aga juba harjunud ning pigem on tal naljakas. „Samuti on mul häid sõpru, kes võib-olla vaatavad otseülekannet ja elavad mulle kogu aeg koolis kaasa. Olen ka paar enda sõpra taipoksi toonud, see on nagu täiega äge, et saan olla inimestele inspiratsiooniks.“
Taipoks aitab nii paljude asjadega sul elus toime tulla.
Tänu poksile suureneb empaatiavõime
14-aastase Danil Turilovi ema Heret Kari rääkis Goodfight podcast`is, et kogu nende perekond elab tegelikult nii-öelda spordirütmis. Kui tema hommikul kell kuus haiglasse valvesse suundub, siis poisid ärkavad hommikul kell kuus selleks, et minna jõusaali. Seejärel käivad koolis, tulevad koju, natuke puhkavad ja õhtul lähevad taipoksi trenni. „Kusjuures nad käivad veel kõik kolmekesi jooksmas ja see, kui nad ütlevad, et me lähme teeme väikse tiiru, siis pärast ütlevad, et 21 kilomeetrit tuli kokku. Teine kaksikvendadest on jalgpallipoiss, kes nagu reaalselt hooajal viis-kuus tundi järjest teeb trenni ja siis läheb veel päris jalgpallitrenni.“
Heret Kari. Foto: GoodFight, Alejandra Karu
Danili eeskujul hakkas poksiga tegelema ka tema õde, küll aga klassikalises poksis. Tänaseks on ta poksiga tegelenud kaks aastat.
Heret sõnas,et tema kui ema seisukoht on, et lapsed võiksid minna poksitrenni juba sellepärast, et suudaksid ennast kaitsta. Teiseks ka distsipliini ning oskuse teisi austada tõttu. Danili puhul on Heret näinud, et lapsed, keda koolis kiusatakse, võtab noormees oma kampa. „Näen isegi seda, et tüdrukud käivad oma probleemidega Danilile südant puistamas. Danil siis räägib alati minuga enne, siis me vestleme klassijuhatajaga ja sealt juba edasi saab see laps ka abi,“ lausus ta ja lisas, et tänu poksile suureneb empaatiavõime tunduvalt. Samuti on tore olla kogukonnas, kus teised lapsevanemad ja treenerid sind tervitavad. „See on nagu nagu nii kihvt, selline ühtehoidev kogukond. Hoiame ja julgustame oma lapsi, nemad ongi meie tulevik.“
Hoiame ja julgustame oma lapsi, nemad ongi meie tulevik.
Poksiga tegelemine annab juurde enesekindlust ja aitab olla parem inimene
11-aastane Hanna Aljasmäe, kes tuli eelmisel aastal oma vanuseklassis ja kaalukategoorias nii Euroopa kui maailmameistriks taipoksis, rääkis Goodfight podcast`is, et oli esimest korda poksitrenni minnes kõigest 7-aastane. Ta meenutas, et tema vanemad olid samuti noorena trennis käinud ning tüdrukul tekkis seetõttu samuti soov poksitrenni minna. Hanna lisas, et taipoks meeldib talle sellepärast, et on hea spordiala ning aitab teda vaimselt väga palju. „Kui mul on mingi probleem, siis lähen trenni ja elan ennast välja,“ lausus ta ja tõi välja, et poksiga tegelemine on talle andnud juurde ka enesekindlust. „Enam ma kiusamist ei karda, hakkan lihtsalt vastu.“
Hanna Aljasmäe. Foto: GoodFight, Alejandra Karu
Hanna tõdes, et poks on väga hea spordiala ning see aitab vaimselt tugev olla. Ta leidis, et poksiga tegelemine aitab vähendada kurjust ja õelust. „Kindlasti aitab ka parem inimene olla.“
Poksiga tegelemine aitab vähendada kurjust ja õelust.
Kaotades arened sa kaks korda rohkem kui võites
Eesti taipoksi, kikkpoksi ja klassikalise poksi meister Sigrid Kapanen rääkis Goodfight podcast`is, et kuigi seljataga on omajagu matše, siis mingil hetkel tuleb ikkagi väike närv sisse ka. Näiteks viis minutit enne ringi astumist, tuleb korra mõeldud sellele, mida ta trennis tegi ja kas on ikka piisavalt tööd tehtud. „Kõik töö on tehtud enne ringi minekut ja siis ongi see, et mida oled teinud enne ringi minekut, seda tuleb ringis kasutada. See on minu enda viga – kui ma ei anna trennis 100 protsenti, siis ma tean, et ma ei anna 100 protsenti ka ringis.“
Sigrid Kapanen. Foto: GoodFight, Alejandra Karu
Poksija tõi välja, et kindlasti tuleb enne matši pähe ka halbu mõtteid, aga siis tuleb anda endast parim ning mõelda, et läheb nii nagu läheb. „Vahepeal peab ikka kaotama ka selleks, et edasi areneda. Mul on alati see, et kui ma kaotan, siis arenen kaks korda rohkem kui võites. Kui kaotan, siis ma tean, et mul on areneda veel palju.“
Vahepeal peab kaotama ka selleks, et edasi areneda.
Taipoksi maailmameister tõdes, et kindlasti leidub poksis ka loomulikke talente, aga see viib ühte kindlasse punkti ning sealt edasi peab hakkama ka ise vaeva nägema. Ta tõi välja, et näiteks tema kohta on öeldud, et ta on loomulik talent. Sellesse ei tasu aga kinni jääda, sest mingil hetkel talendikus enam ei aita ning tuleb hakata ise tööd tegema.
„Sain ka mingi hetk aru, et okei – mul tuleb see päris hästi tuleb välja, et ma ei pea isegi nii palju pingutama kui mõni, aga siis tuli nii-öelda sein ette. Pidin hakkama pingutama, et saada edasi,“ lausus ta ja meenutas, et see oli umbes siis, kui tal oli tehtud kaks või kolm profifight`i ning tuli esimene profikaotus. „Siis sain aru, et okei, nüüd peab hakkama vaeva ka nägema. Sinnani oli kuidagi leebelt läinud, aga nüüd on vaja tööd ka teha ja sealt ma hakkasin pingutama edasi.“
Üks kaotus õpetab rohkem, kui viis võitu
Taur Guitor tõi Goodfight podcast`is välja, et tõelist võitlussportlast iseloomustab distsipliin ja töötahe. “On, mis on, aga mul on kõva töötahe. Kui ma valmistun, siis ma valmistun.”
Taur Guitor. Foto: GoodFight, Alejandra Karu
Guitor sõnab, et kaotusesse ei tasuks väga kinni jääda. “Nagu ütles mulle mu esimene treener Villu Nurmoja: “Üks kaotus õpetab rohkem, kui viis võitu!” Iga kord, kui sa suudad sealt kaotusest midagi enda jaoks võtta, siis on kõik hästi.”
Üks kaotus õpetab rohkem, kui viis võitu!
Guitor lausub, et poksib seetõttu, sest talle meeldib see ja poks on talle südamelähedane. “Eks elu on mind sinna viinud.”
Ka Guitor on omal ajal saanud just nimelt Eesti Muay Thai Liigalt võitlusspordi maailmas tuule tiibadesse. Aasta oli siis 2011, 22.jaanuar ja Sparta. Guitor meenutab, et võitis. „Ma võitsin viis… Esimene win streak oli viis fight`i järjest kuni Eesti meistrivõistlusteni aprillis 2011. Siis tuli mul esimene kaotus Kristo Männistu vastu. Kui sa võidad, siis kirjutavad kõik. Aga kui sa kaotad, siis teevad seda väga vähesed. Helistab su pere ja vennad ja rohkem mitte kedagi,“ tõdes ta.
Eesti Muay Thai Liiga programm 20.aprillil:
- 8:00 – 9:00 võistlejate registreerimine, kaalumine ja meditsiiniline kontroll
- 9:00 – 9:45 võistluspaaride loosimine
- 9:45 kohtunike ja treenerite koosolek
- 10:00 võistluste algus
Lisainfot sündmuse kohta leiad Facebooki lehelt.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
