Uku Jürjendal Tais treeningutel: loomulikult ma täit jõudu jalalöökidesse alati ei pane, sest muidu nad ei pea vastu

Uku Jürjendal viibib Tais, kuid puhkusest on asi kaugel.

„Kaks tundi trenni kaks korda päevas, kuus päeva nädalas“ on selle kuuajase puhkuse nimi.

Kui Uku märtsi algul Phuketisse jõudis, käis ta kõik saalid läbi. Alustas glamuursemate kohtadega, nagu Tiger ja Phuket Top Team, ent kuskil ei paistnud raskekaalu mehi, kellega treenida. Uku oli juba lootust kaotamas, kuid igaks juhuks vaatas üle ka väikse populaarsusega kohad ja tal vedas: ta leidis eest neli jurakat, kõik tegevad profivõitlejad, kes valmistuvad samuti matšideks.

Miks just Phuket?

Valisin laagrikohaks Phuketi, sest siinsed tingimused treenimiseks on sportlase unistus. Super kliima, toit, massaažid ja treenerid, taskukohane. Kokkuvõttes täiskomplekt heaks ettevalmistumiseks.

Taimaa on võitluskunsti kodumaa. Kui palju sealne mentaliteet erineb meie võitlussportlase omast?

Olen täheldanud, et tõeliste võitlejate mentaliteet üle maailma on väga sarnane. Kui õige võitleja on ambitsioonikas ja on endale eesmärgid püstitanud, siis ta ka nende nimel töötab. Kogu aeg.

Milliste kriteeriumite järgi treeningkoha valisid?

Mu põhiliseks kriteeriumiks oli, et saalis oleks veel raskekaaluvõitlejaid peale minu. Mul vedas ja leidsin just täpselt sellise koha.

Milline näeb välja sõdalase päev Tais?

Äratus kell 6, hommikusöök. Kell 7 jooks tund aega, 8-10 tai poksi trenn, 11 esimene lõunasöök, 12 massaaž, 13-14 lõunauinak. 14.30 teine lõunasöök, 16-18 teine tai poksi trenn, 19 õhtusöök, vaba aeg ja 21 magama. Ainus puhkepäev on pühapäev.

Kuumus on takistus või just kiirendab trenniks valmistumist?

Trennid on õues, vaid varikatuse all. Temperatuur on tavaliselt 30-38 kraadi saalis, mis teeb hingamise kordades raskemaks. Aga sellega on võimalik harjuda ja see aitab vastupidavuse uuele tasemele viia.

Kuidas keha trennidest taastub?

Taastumine on siin hoopis kiirem. Kogu selle tiheda trennigraafiku juures pole lihased järgmisel päeval valutanud kordagi. Eestis aga tuleb vahel vägisi tempot alla lasta, sest mingil hetkel keha lihtsalt ei taastu ära.

Räägi toidukultuurist.

Tai söök on tegelikult väga värske ja tervislik. Loomulikult peab natuke kursis olema, mida osta, sest on ka palju turistidele mõeldud ebatervislikku praetud ja magusat toitu. Enim olen ma vaimustatud puu-, juur- ja aedviljadest, mis on siin tõeliselt küpsenuna ära korjatud ja maitsevad uskumatult hästi. Võrratu on ka kala.

Kuidas raskekaalu mees väikest kasvu Tai treeneritega treenib?

Saab ilusti hakkama. Loomulikult ma täit jõudu jalalöökidesse alati ei pane, sest muidu nad ei pea vastu. Aga vahel, kui nad ise küsivad, siis kasutan ka jõudu, mis nad maast lahti tõstab. (Naerab.)

Kuidas erineb õpetatav tehnika Eestis õpetavast?

Põhirõhk on siin tai poksil, mitte kikkpoksil, nagu Euroopas. See tähendab seda, et siin praktiseeritakse rohkelt küünarnukilööke ja klintši. Suurem osatähtsus on ka jalalöökidel, milles taikad on tõelised profid. Samas kätelöögid ehk poks ei ole siin nii arenenud kui Euroopas. See ongi eripära, millega on meil Tai võitlejaid võimalik võita.

Valmistud uueks matšiks. Astud ringi uue mehena?

Olen äärmiselt pühendunud ja omandan iga päev midagi uut. Kui kõik need arenguprotsessid kokku liita, siis ringi astun kindlasti “uue mehena”.

Tai poks on seal rahvasport. Kas ja millal see võiks Eestis juhtuda?

Rahvaspordini tai poks Eestis veel ei küündi. Küll aga ei saa sellest alast mööda vaadata mitte ükski eestlane, kui keegi meie tublidest võitlejatest ennast legendina ajalukku kirjutab. Töötan selle nimel iga päev.