23. märtsil järjekordse rohkearvulise osavõtuga Eesti Muay Thai Liiga turniiri korraldamisega hakkama saanud Kevin Renno räägib isa ja poja üheaegsest amatöördebüüdist, Tanel Kondeli peatsest profikarjäärist ja meeldivast paratamatusest hakata turniiri korraldama kahel päeval.
Eesti Muay Thai Liiga ajalugu on üsna pikk. Milline on sportlaste ja korralduse tase, kui vaadata ajas tagasi?
Hakkasime oma spordiklubiga tegema harrastajatele rohkem kui kümmekond aastat tagasi Eesti noorteliiga võistlusi. Ühel hetkel läksime professionaalsemaks, kuna spordiala ja sportlaste treenimine on võrdselt arenenud. Võin Eesti Muay Thai Liiga kohta öelda, et parandame iga aastaga korralduslikku poolt. Seda on näha matšidest, mis on äärmiselt tasavägised. Väga harva näeb vigastuse või nokaudiga lõppevaid matše. Liiga jaoks erinevatest Eesti paikadest kohale sõitnud spordiklubid jõuavad suurematele klubidele järgi ja võitlustase ühtlustub, mis on ka üks meie peamisi eesmärke. Spordiala areng on kõige tugevam siis, kui kodumaine konkurents on ühtlaselt tugev. Kui kogu kodumaine konkurents on paarkümmend klubi, millest võib-olla paar-kolm suudavad konkurentsi pakkuda, siis tulemus pole lõppkokkuvõttes sama hea, kui oleks paarkümmend tugevat klubi, mis toovad võistlustele sportlasi.
Kui klubidest kedagi esile tuua, siis kes on viimaste aastatega taset nähtavalt kasvatanud?
Tallinnast väljaspool olevad Saku Taipoksi Klubi, Viljandi Taipoksi Klubi ja Kondor FC, kes käivad väga aktiivselt meie võistlustel. Pean silmas just tai poksi tehnikat, mitte muud. On ka teisi väiksemaid spordiklubisid, mis harrastavad vabavõitlust ja kikkpoksi, aga kuna EMTL keskendub ainult tai poksile, siis nimetatud spordiklubid on need, mis on just tai poksis arenenud.
Kui nendest klubidest sportlasi vaadata, siis kas võib juhtuda, et nemad kasvavad suurtele poksilavadele välja?
Jah. Näiteks Viljandi TPK-s on andekas poiss Tanel Kondel. Minu teada on ta kaotanud ainult korra. Tal on peetud 15-20 matši. Arvan, et ta teeb selle aasta sees ka profidebüüdi. Kas siis King of Kingsil või liigavõistlusel, seda näitab aeg.
Millal on amatöör valmis profimatšiks?
Viljandil oli väga küps plaan, nad tahtsidki saada amatöörikogemust. Ei ole vaja kohe hüpata profiringi, sest see võib lõppeda väga valusalt. Siis ongi sportlane kadunud ja karjäär jääb poolikuks. Seda tuleb teha ettevaatlikult. Kogemusepõhi peab enne all olema. Mingi hetk tulebki võtta risk ja hakata käima profivõistlustel. Võtta risk tugevamate vastastega. See on täppismäng. Ei tohi üle pingutada. Vastaseid on lihtne valida, kui jälgid nende kogemust, mitu matši on vastasel olnud. Kui see arv on enam-vähem võrdne, siis on üldiselt matšid tasavägised ja võrdsed. Seega kogemus on sellel alal väga oluline.
Laupäeval oli üks suur üllatus ja me ei räägi profisportlastest: isa ja poeg Aigrod olid esimest korda ringis ja neil tõsteti võidukäsi. Olete varem midagi sellist näinud?
Hetkel ei meenu küll. Kuid mõlemad said väga hea kogemuse ja emotsioonid. Isal on küll väike vigastus, aga muidu oli vinge näha kahte põlvkonda ühel võistlusel. Seetõttu ongi EMTL huvitava ülesehitusega ja hea võimalus kõigile. Võid olla 6-7-aastane esmakordne võistleja, keskpärane ja saad ikka võistelda või oled noor profihakatis ja saad võistelda. Kõik leiavad oma klassi ja kohad, et saada võrdne vastasseis.
Võib seda natuke pidada eeskujuks ja julgustuseks ka teistele? Tegelikult on ju kõik võimalik. Seal oli ka teisi 40-aastaseid võistlejaid.
Jah, loomulikult. EMTL-i ülesehitusemõte tekkis minu kogemuse põhjal. Mäletan, kui ise läksin 18-aastasena esimest korda seenioriteklassi kikkpoksivõistlustele. Sel ajal Eestis muid ei olnudki, oli ainult Kickpoks Est Open. Võistluskogemuse saamiseks pidi palju erinevates kohtades võistlema. Tol ajal oli neid ainult kaks aastas. Mäletan esimest seenioriteklassi turniiri: vastane oli 29-aastane ja mina 18 või 19. Mul oli seljataga alla 20 matši, vastasel oli aga sajas matš. Taseme- ja kogemusevahe turniiridel on suur ja raske on väikestel võitlusklubidel minna sinna võistlema, kui pole klubisisest konkurentsi. Klubisiseseid võistlusi saavad lubada ainult suured spordiklubid. Selle jaoks ongi EMTL, kus sportlased saavad kogemusepagasit kasvatada. Sportlastele, kes teevad esimest viit matši, võib turniir lõppeda üsna halvasti. Põhi tuleb enne alla kasvatada, kogemusi saada.
Kes sel korral kõige rohkem silma jäi?
Tanel Kondel, sest tal on väga ilus tai tehnika ja vastane oli temast kõvasti vanem. Loodetavasti saab ta järgmine kord vastaseks omavanuselise, siis on ka vastasseis võrdsem. Väikesed tüdrukud ka kindlasti. See oli üks väga hea tasemega lastematš. Eks me näe, kaua nad on motiveeritud treenima. Uusi tippsportlasi tuleb aina juurde. Kindlasti oli veel keegi, kuid kohe ei meenu.
Sel hooajal toimub veel üks liiga turniir. Mis on seal teisiti?
Kevadel proovime tavaliselt teha võimsamalt, et oleks lisaks poolprofimatšidele profimatšid, kuid eks me näe, kuidas kulgeb graafik, mis on hetkel üsna tihe. Kõik noorsportlased või nende treenerid peaksid mõtlema suurelt, et kõiki sportlasi motiveerida osalema igal võistlusel ja hoida neid vormis aastaringselt. Võistluskogemustega ja stabiilsete võistlusega toimub kõige parem ja kiirem areng. Minu arvates jääb väheks, kui võistelda aasta jooksul ainult paar-kolm korda. Võistelda tuleks tunduvalt rohkem, eriti amatöörvõistlejatel. See ongi kogemuse saamiseks.
Sellised sündmused ei sünni üksi. Kes aitavad seda kõike korraldada?
Meie enda spordiklubist Andra Aho ja korraldusmeeskonnas Kaspar Duglas. Suured toetajad on Toits, Tarrest, RPK Teed, Estlander, Kvaliteetinkasso, Beauty Print ja Trisil. Peamine partner on GoodFight. Ja loomulikult kõik spordiklubid, kes käivad võistlemas. Kui neid nii palju poleks, siis napiks meil ka motivatsiooni liiga korraldamiseks. Osalejatearv kasvab kogu aeg. Sel hooajal tegime kaks rekordit matšidearvult, kõigepealt detsembris Viljandis ja seejärel nüüd Tallinnas. Pole vähetõenäoline, et varsti tuleb võistlus jagada kahele päevale.
Pikalt on olnud ka jutuks, et mingil hetkel selgub liiga meister. Kus maal see plaan on?
See plaan on väljatöötamisel, aga võtab veel natuke aega. Kuid arvan, et see motiveerib võitlejaid veel rohkem igast etapist osa võtma. Neil on silme ees punktisüsteem, nad näevad, mitmendal kohal nad oma vanuseklassis ja kaalukategoorias on. Hooaja viimane etapp, mis on praegu toimumas igal aastal mais, selgitaks välja liiga meistrid erinevates kaalukategooriates. Parimad saaks premeeritud uhkema auhinnaga, olgu siis selleks karikas, vöö või võib-olla rahaline preemia. Hetkel on kõik veel mul peas küpsemas.
Monika Kuzmina
Toimetaja
info@goodfight.ee