Eesti Poksiliit tegi ühispöördumise, millega ollakse kategooriliselt selle vastu, et ööklubis Factory toimunud võitlusüritust Bad Blood kirjeldasid korraldajad ja meedia poksiüritusena.
“Leian, et taoliste kakluste seostamine poksiga on räige eksimine spordiala reeglite, tavade ja põhimõtete vastu,” ütleb poksiliidu peasekretär Jelena Kalbina. “Olümpiapoksi reeglid on koostatud nii, et maksimaalselt kaitsta poksijate tervist. See, mis toimus Factory ööklubis, oli ehtne kaklus, kus vastakuti läksid mehed otse tänavalt, kel polnud võitlemise kogemust, kes ei teadnud poksireegleid ega omanud poksitehnikat. Ka kohapeal tagatud tingimused ei võimaldanud ürituse seostamist poksivõistlustega. Ringikohtuniku ülesandeid, kelle esmakohustus on poksijate tervise eest vastutamine ja selle pidamine poksimatsi ajal tähtsaimaks argumendiks, täitis turvamees.”
Kalbina sõnul võib sellise eksperimendi korraldamine lõppeda kellegi surmaga. “Hea, et seekordne üritus lõppes õnnelikult ja keegi tõsiselt viga ei saanud. Järgmine kord võib juhtuda nii, et vastakuti satuvad väga ebavõrdse ettevalmistusega vastased, mille tulemusena võib keegi saada väga tõsiseid vigastusi. Õnnetumal juhul võib taoline eksperiment lõppeda isegi surmaga. Eesti Poksiliit selliseid eksperimente ei poolda ja astub selgelt ühiskonnas vägivalla õhutamise vastu.”
Lisaks on Kalbinal konkreetne etteheide ka meediale: “Samuti paneb alaliit ajakirjandusele südamele, et hasartse turunduse käigus ei tohi kunagi eksida hea tava ja põhimõtete vastu, avaldades lugupidamatust maailma ühe vanima spordiala vastu.”
Kalbina öelduga nõustub Eesti üks legendaarsemaid poksitreenereid, endine 8-kordne Eesti meister Jevgeni Ovsjannikov. “Minu jaoks on poks alati olnud osa elust ja oma elukogemuste juures on mul eriti ebameeldiv täheldada, et ööklubis Factory peetud üritust kajastati kui poksivõistlust. Taolisel kaklusel ei ole mitte mingit seost poksiga. Positiivselt üllatasid siiski seitsmesed uudised, kus reporterid andsid toimunule õige nimetuse “kakluspidu”.
Poksitreenerina tegelen ma igapäevaselt poksi kui targa ja kavala võistlusala propageerimisega. Soovin, et noored andekad sportlased tuleksid poksitrenni mitte eesmärgil õppida kaklema, vaid omandada vajalikke oskusi selleks, et pidada ilusaid, tehnilisi ja taktikalisi matše.”
Paljude Eesti meistrite ja kohaliku parima profipoksija Pavel Semjonovi treeneriks olnud Jevgeni Golovatsile valmistas erilise pettumuse just üritusel korda hoidnud kohtunike tase. “Ringikohtunik on see, kes on läbinud spetsiaalse erialase väljaõppe ja omab vastavat kohtunikulitsentsi. Ta jälgib ja koordineerib võistlusmatši algusest peale, lisaks on kohapeal vastava pädevusega võistlusarst ja kohtunikebrigaad. Poksimatše peetakse nõuetele vastavas poksiringis ja seda vastavalt poksireeglitele.
Bad Blood Underground Fights oli algusest peale propageeritud kui “põrandaalune poksivõistlus”, kuid selle kontseptsioon ei omanud mingit seost meie sporialaga. Ka löökide sooritamisel ei piirdutud ainult kätega. Tegemist oli tavalise tänavakaklusega. Avaldan lootust, et taolisest vägivalla propageerimisest ja selle seostamisest poksiga ei kujune traditsioon.”
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
