Ukraina poksija Lyubomyr Pinchuk rääkis, et temast poleks isa toetuseta poksijat saanud. „Mu isa oli poksist sõltuvuses! Ta ise sellega ei tegelenud, aga vaatas kogu aeg matše,“ räägib ta, vahendas timesunion. Kui Pinchuk oli 7-aastane, ütles ta oma isale, et tahab poksimist proovida. Isa ütles selle peale, et see on raske, aga ta võib minna.
Pinchuk tõdes, et alguses talle poks üldse ei meeldinud. Pealegi oli ta pisut paksuke. Kuid tema isa käis talle peale, öeldes, et ta ju hoiatas, et see on raske, aga nüüd peab poiss selle ära tegema!
Pinchuk on aastaid elanud USA-s ega ole Ukrainas viis aastat käinud. Ent tema isa on nende kodulinnas Lvivis. Pinchuk sõnas, et räägib oma vanematega peaaegu iga päev. Nad jäid Ukrainasse, sest isa on noorem kui 60 ning pidi kodumaale jääma. Ema aga ei tahtnud abikaasata lahkuda. Pinchuk selgitab, et Lviv on hullemast pommitamisest praegu pääsenud, ehkki linnas on sadu tuhandeid põgenikke, kellest osad on teel Poola. „Nad magavad, kus saavad ja üritavad sõjast pääseda. Praegu on Lviv Ukrainas kõige turvalisem linn,“ ütles Pinchuk.
Selle peale, mida Venemaa Ukrainas korraldab, ütles Pinchuk, et see on haige. „Mida ma muud arvata võin? See on haige!“ Ta süüdistab küll peamiselt president Putinit, ent rõhutab, et Venemaa armee on samuti kohapeal toimuvas süüdi.
Pinchuk sõnab ka, et poksimine aitab tal praegu mõtteid seedida. Ta ütleb, et spordisaal on kui pühamu.
View this post on Instagram
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
