Brian Blumfeldt tuli nädalavahetusel Eesti meistriks vabavõitluses, aga tal on tänavu kirjas ka võidud Leedu võistlustelt ja osalemine Bulgaarias MM-il.
Kui Briani kategooria välja arvata, tundus Eesti meistrivõistlustel tänavu osalejaid vähevõitu, näiteks 93-kiloseid mehi üldse polnud, aga Briani jaoks oli piisavalt. „Ei ütleks, et osalejaid vähe oli – välja anti 19 meistritiitlit, seekord oli tõesti noori päris palju. Eks meeleolu pealtvaatajateta oli jälle teistsugune, aga õnneks meie enda tiim elas kogu aeg puuri kõrval võistlusele kaasa – see andis päris palju motivatsiooni juurde,” ütleb ta.
Madis Mäeste nimetas aasta tagasi hulga nimesid, kellele Invicta loodab: näiteks Ain Kivimägi, Egert Messek, Martin Timberg, keda nüüd polnud. Brian ütleb, et Martin on vigastusega eemal; teiste kohta ei oska kommenteerida. „Invicta jäi väga rahule. Kogu nähtud vaev ja grind tasus tohutult ära ja asja sai. Kuigi kaks meie sportlast ei pääsenud medkontrollist läbi, siis medalite järgi oli see siiski väga edukas võistlus – kolm kulda, üks hõbe,” lisab Brian.
Kui kergelt või raskelt tiitel tuli?
Eesti meistritiitel tuli ikkagi pingutusega välja teenida; eks enne võitluspäeva tuli musta tööd palju teha – kaalu oli päris palju võtta ja nädal enne võistlusi õnnestus parema käe nukile korralikult haiget teha. Üldiselt läks võistlus plaanipäraselt – tõin võidu koju.
Kregor Paimets (Ramm) on tugevate löökidega püstivõitleja. Ma sain tugeva inside low-kick’i temalt, kuid maadlesin ta siiski üle. Poolfinaalivastane Siim Viljus (KRVA) on ka jällegi hea püstivõitlemise stiiliga sportlane ja Henri Must (Ramm) oli finaalis jõuline, aga ma jäin mõlemaga enda maadlemisele kindlaks.
Kuu tagasi tuli Šiauliais esikoht Open Sun City võistlusel.
Leedus oli päris palju osalejaid. Seal sain matši pidada pähelöökidega. Püstivõitlus on mu tugevam külg ja see võimalus andis mulle kindla eelise. Sellel võistlusel domineerisin ma igas matšis. Teises matšis tabas küll vastane mind paari hea löögiga, kuid õnneks taastusin kiiresti ära.
Konkurents on seal üsna tugev.
Enne Šiauliaid Jurbarkase turniiril. Foto: Leedu Vabavõitlusliit
Mis muljed on MM-ilt?
Konkurents oli väga tugev. Vene ja Ukraina sportlased olid väga tugeva maadlustaustaga. Õhtu enne minu võistluspäeva vahetati võistlussüsteem ümber, tehti väljalangemisvoor ja vastane, kellega ma olin enne arvestanud, vahetati ära. See valmistas väga pettumust.
Bulgaarlasest vastane oli väga pikk ja jõuline, löögid tabasid hästi ja püüdis ka jalgu, mis tekitas probleeme. Teises raundis tahtsin rohkem maadlema minna, aga ta hoidis oma pikkade kätega hästi distantsi.
Oleksin tahtnud rohkem matše teha, kuid sellegipoolest oli väga vinge kogemus osaleda esimest korda nii suurel võistlusel.
Mis muljed on eelmistest eestikatest? Siis olid vanus ja kaal teistsugused.
Muljed on kehvad, ma ei olnud endaga sugugi rahul. Siis oli ainult üks 4-minutine raund ja vastane hoidis terve aeg mind seinas ja ka sellega võitis. Vanuse poolest olin küll noorem, kuid kaalukategooria oli sama ja matše ainult üks. Eks see eelmiste eestikate tulemus on pannud mind edasi pingutama ja selle aasta tulemus ka näitas, et töö on ära tasunud.
Mis muljed on Eesti Muay Thai Liigast?
Esimene võistlus oli suurepärane. Olin seal enesekindel ja tegin TKO-lõpetuse. Järgmises olin vastamisi kogenud vene poisiga. Esimeses raundis ma unustasin hingata ja sellest ka tulemus – pidin loovutama võidu vastasele.
Enam ma seal ei osale. Tulin full MMA peale üle.
Kuidas Invicta treenereid iseloomustate? Mida treenisite viimastel nädalatel?
Henri Hiiemäe on tõeliselt suurepärane treener, kes aitab alati nii füüsiliselt kui ka vaimselt võistlusteks ette valmistuda. Teist sellist treenerit Eestist ei leia. Käevigastuse tõttu keskendusime rohkem maadlusele ja treenisime mahaviimisi. Plaan oligi minna kogu aeg maadlema, et kätt löömisest säästa.
Jiu-jitsu-treenerid Robert Nool ja Argo Võigemast oskavad suurepäraselt tehnikaid lahti harutada ja need selgeks teha. Enne võistlusi võtsime ette täpselt need tehnikad / olukorrad, mis vajasid ülekordamist või mis võisid võistlustel ette tulla.
Samuti poleks hea ettevalmistus olnud võimalik ilma suurepäraste klubikaaslasteta. Olen meie tiimiga väga rahul!
Mis matšid välismaalt on muljet avaldanud tänavu?
Ma jälgin päris palju Nurmagomedoveid ja muljet avaldas hiljutine Bellatori fight, kus Usman Nurmagomedov lõpetas Soome võistleja Patrik Pietilä esimeses raundis kägistusega. Ma jälgin ka 21-aastast Muhammad Mokaevit, kes on neljakordne IMMAF-i kuld. Ta alles tegi Brave’is suurepärase tagantkägistuse Blaine O’Driscolli üle. Nad on mõlemad alles noored ja suure karjääriga sportlased. Hea on neid jälgida, motiveerivad edasi grind’ima, et isegi tulevikus sinna jõuda.
Aga poks? Tai poks?
Poksil hoian ma veidikene vähem silma peal. Meeldib vaadata välismaal toimuvaid BJJ-võistlusi ja ONE Championshipi Muay Thai / K1 favoriite, näiteks Rodtangi. Ka enda eestlastel hoian silma peal. Olavi-Tanel Kask, Artur Tomson ja Aleksander Krapp – need nimed võite K1-s meelde jätta.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
