Hendrik Themas alistas Fightlandil Sergei Makejevi.
Fotod: Dmitri Averjanov
„Rünnak, millega matši võitsin, oli miljon korda lapadel harjutatud. See sama, millega eelmise matši The League’il võitsin,” ütles Hendrik.
„Taktikaliselt oli plaanis vaadata, mida Sergei esimeses raundis teeb. Ülejäänud plaani polnud vaja,” sõnas ta.
Hendrik sai Sergei reaktsiooni vaid mõne rünnakuga testida. Üks jab ja üks low-kick, millele Sergei vastas kombodega. „Jättis pea vasakult kaitseta, kui tegi vasturünnakut mu viimasele rünnakule,” selgitas Hendrik.
Sergei tugevaks küljeks nimetas ta seda, et Sergei vastas igale rünnakule väga konkreetselt ja teravalt.
Esimesena õnnitles kohapeal Kevin Renno ringinurgast. Perel oli ka muidugi väga hea meel. Üks küsimus jäi võitjal kõrvu kõlama küll: kas hirmus pole vaadata, kui keegi su ees niimoodi kukub? „See tekitab vastuolulisi tundeid. See on võitlusring, kindel võit: kas mina või tema. Samas eestlane eestlase vastu matšid mulle ei meeldi. Väike riik. Kõik on ikkagi omad. Vahel pole lihtsalt valikut.”
Kohtumisele eelnes Hendrik Themase pikim paus, 15 kuud. Ent see oli tema kõige lühem fight. „Võistlusnärv oli suurem kui tavaliselt, kuid matši alates see kadus,” ütles Hendrik.
Treeningutes ei muudetud nende 15 kuu jooksul midagi ja ega tohikski, räägib Hendrik. Tuleb teha seda, mis toimib. Fightshow on lahe ja põnev, aga igapäevased treeningud on väga rutiinne töö. Ühed ja samad treeningud, löökidekombinatsioonid ja tuhanded kordused.
„Meil on hea treeninggrupp. Klubi võistlejad, vahel mõned endised võistlejad, pikaaegsed harrastajad. Seltskond on tugev ja trennis on mõnus,” tunnustab Hendrik.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
