The League’i ainus naissõdalane Astrid Johanna Grents: võitlussport annab igal juhul enesekindlust

Tallinnas Tondiraba jäähallis toimub 16. veebruaril võistlusspordigala The League, korraldajaks tai poksi maailmameister Kevin Renno. Üritusel leiab muude matšide seas aset Eesti esimene kaheksa mehe kikkpoksiturniir peaauhinnaga 10 000 eurot. Üks võitlejaid üritusel on noor amatsoon Astrid Johanna Grents, kelle vastustest on näha, et head poksijad on andekad mitmel alal.

Astrid, kuidas ja millal jõudsid poksi juurde? Kes on sinu treenerid ja kuidas neid iseloomustaksid?

Jõudsin poksi juurde täitsa juhuslikult 2014. aastal. Otsisin trenni, kus käima hakata, nägin tai poksi baaskursuse reklaami internetis ja läksin kohale. Minu põhitreenerid on Tony Hitrov ja Kevin Renno. Tony on minu kõige esimene treener, teab minu nõrkusi-tugevusi kõige paremini ja pöörab alati tähelepanu minu poksitehnika pisivigadele. Kui Tony on rohkem kikkpoksistiiliga, siis Kevin on tai poksi treener. Kevin lihvib minu klintši ja jalalöökide tehnikat. Mõlemad treenerid on väga toetavad ja mulle olulised.

Mida on õppimine eliitkoolis, Tallinna 21. keskkoolis andnud?

Seal oli väga palju andekaid õpilasi igast valdkonnast, seega sain palju häid tutvusi.

Millist eriala õppisid Tallinna muusikakoolis?

Õppisin klaverit.

Kuuldavasti tegeled ka maalimisega. Palun räägi lähemalt, kaua oled maalinud, mis on lemmikmeedium ja lemmikteemad? Oled pilte ka näitusel näidanud?

Õppisin kunstikoolis seitse aastat ja sel ajal maalisin rohkem, hetkel on see lihtsalt hobi spordi kõrvalt. Enim meeldib mulle õlivärvidega inimesi maalida, eriti portreesid. Näitusel ei ole ma oma töid veel näidanud, aga ehk tulevikus.

Sinu tiimikaaslane on ka hiljuti tai poksis üliõpilaste MM-i võitnud Andra Aho. Kui sageli omavahel trenni teete ja võistlete?

Jah, ta on väga suureks eeskujuks kõigile naispoksijatele ja mul on au tema tiimikaaslane olla. Kuna Andra käib koolis, õpib sisekaitseakadeemias, siis ühel ajal trenni me igapäevaselt ei satu. Umbes korra nädalas ikka saame koos poksida.

Võiks poksis olla rohkem naisi?

Eks neid iga aastaga tuleb juurde, aga paljud jäävad tegelema sellega lihtsalt harrastajatena. Võistlejaid võiks alati rohkem olla.

Milliseid iseloomuomadusi poksinaine vajab, et selles valdavalt meestemaailmas hakkama saada? On võistlussport lisanud enesekindlust?

Tuleb ennast kehtestada ja näidata, et sinu koht on poksiringis. Kui annad endast iga trenn sada protsenti, näitad üles pühendumust ja teed häid matše, saad ka meeste respekti. Võitlussport annab igal juhul juurde enesekindlust, ole sa mees või naine.

Eelmise aasta sügisel osalesid esimesel profimatšil. Millisena näed oma lähema viie aasta võimalusi taipoksijana? Millistel võistlustel plaanid lähiajal osaleda?

Pakkumisi on tulnud, aga ükski pole veel täiesti kindel, seega jätan need mainimata. Ainuke kindel matš on praegu The League’i võistlus. Võistlen nii palju, kui tervis lubab.

Mida ootad The League’ilt?

Ootan vägevat matši ja tasemel vastast. Kindlasti saan hea kogemuse sealt.

Milleks veel jääb kiire elu kõrvalt aega? Armastad ehk kokata, käsitööd teha, reisida?

Kiire elu kõrvalt leian alati aega lähedaste ja sõprade jaoks. Tavaliselt käime väljas söömas, niisama külas üksteisel või võtame midagi vahvat ette. Suviti tripime rohkem autodega ringi ja avastame uusi paiku Eestis ja mujal.

Milliste sõnadega poksijad üksteisele edu soovivad? Raudset rusikat?! Sama soovime ka sulle!

Jah, täpselt nii öeldaksegi. Aitäh!