VIDEO I Poksija Astrid Johanna Grents: poks annab võimaluse rasketest hetkedest välja tulla tugevama ja võimsamana

Täna toimuval Eesti võitlusspordi tippsündmusel The League ülesastuv Astrid Johanna Grents sõnab, et on tänu poksile leidnud oma kutsumise ja eesmärgi. „Ma saan tegeleda igapäevaselt sellega, mis mulle meeldib ja mul on tekkinud läbi poksi väga palju erinevaid võimalusi ja koostööpakkumisi. Olen saanud omale palju uusi tutvusi ja leidnud treeningsaalist omale parimad sõbrad. Ma usun, et kui teha midagi hingega, siis kõik muu loksub ise paika!“ räägib ta.

Lapsena poleks uskunud, et temast saab poksija

Astrid Johanna räägib, et lapsepõlves oli ta pigem tagasihoidlik, sporti väga ei teinud. Teda pandi varasest east muusikaga tegelema, laulma, klaverit mängima, nooti õppima jne, samuti pandi teda kunstikooli oma loovust arendama.

„Kasvatus oli mul range, televiisori ja arvutiaega anti mulle vähe, et ma tegeleksin oma hobidega. Toona ma ei mõistnud selle vajadust, aga nüüd olen vanematele tänulik, et nad ei lubanud mul lihtsalt aega maha raisata,“ räägib ta.

Astrid Johanna sõnab, et lapsena ta ei teadnud veel, kelleks saada soovib – ehk printsessiks, nagu väiksed tüdrukud ikka tihtipeale soovivad. Samas poleks ta uskunud, et temast kunagi poksija saab. „Minu hobidel ja huvialadel polnud ju mitte mingit seost spordiga. Veel vähem puudus minus võistlushimuline pool, aga kõik see muutus, kui hakkasin võitlusspordiga tõsisemalt tegelema,“ ütleb ta.

Olen vanematele tänulik, et nad ei lubanud mul lihtsalt aega maha raisata.

Poksitrenn annab tüdrukutele juurde palju enesekindlust ja distsipliini

Vanemaid, kes kardavad oma tütreid poksitrenni panna, sest ehk lüüakse nina katki, rahustab ta, et ninaluumurde tekib poksitrennis harva. Treeningutel ei õpita mitte ainult ründetehnikaid, vaid ka kaitsetehnikaid ja õpitakse lööke nägema. Sealjuures ei kasutata täiskiirust ega jõudu, nii et katkist nina kartma ei pea. Paaristöö juurde jõutakse alles siis, kui baastehnika on selge, kõik toimub järkjärgult.

Ta arvab, et tüdrukud võiksid poksitrenni tulla, sest see kindlasti annab neile juurde palju enesekindlust, distsipliini. Need on omadused, mida läheb igas eluvaldkonnas vaja. Kindlasti ei saa mainimata jätta suurepärast füüsilist vormi, sest poksitrennis töötab kogu keha, seega energiakulu on suur ja hea vorm tekib kiirelt.

Treeningutel ei õpita mitte ainult ründetehnikaid, vaid ka kaitsetehnikaid ja õpitakse lööke nägema. Sealjuures ei kasutata täiskiirust ega jõudu, nii et katkist nina kartma ei pea.

Vaid motivatsioonile lootma ei jää

Tuleb tõdeda, et siiski pole poksimine just naiste jaoks stereotüüpne spordiala, ent iga aastaga leiab aina rohkem naisi tee poksisaali. Astrid Johannal on selle üle ainult hea meel.

Seda, et meesterahvad teda selle tõttu kardaks, tema sõnul kindlasti ette ei tule – pigem mehed austavad teda, et ta sellise alaga professionaalsel tasemel tegeleb. „Ma soovin olla eeskujuks oma eluviisidega mitte ainult naistele, vaid ka meestele,“ ütleb ta.

Küsimuse peale, kuidas ta leiab motivatsiooni, sõnab Astrid Johanna, et motivatsioon on tulev ja kaduv nähtus. Tema sellele lootma ei jää.

„Mina teen trenni omaenda heaolu nimel. Ma soovin olla parem, kui ma olin eile ja teen seda järjepidevalt ja iga päev. Poks on aidanud mul saada üle rasketest hetkedest elus ja hetkedest, kus ma mõtlen, et ma enam ei jõua ja lihtsam oleks alla anda, kuid see on just see moment, kus ma panen lihtsalt kindad kätte ja liigun edasi. Tänu poksile ei jää ma käed rüpes paremaid aegu ootama ja lihtsalt norutama. Poks annab võimaluse rasketest hetkedest välja tulla tugevama ja võimsamana,“ räägib ta ja toob välja tsitaadi „Rocky filmist“:““It ain’t about how hard you hit, it’s about how you can get hit and keep moving forward.“

Ta arvab, et mugavustsooni jäädes ei teki võimalusi ega arengut. Ta soovitab proovida asju, millest oled kaua unistanud ja jälgida oma sisetunnet, mitte mõjutada ennast teiste arvamustest. Jänesed šampust ei joo!