Astrid Johanna Grentsi ja Mia Nadja Gad Olseni (Taani) kohtumine 16. veebruaril The League’il Tondiraba jäähallis on üks neljast superfight’ist.
Olsen räägib, et Taani on väike riik ja kuigi kikkpoks areneb ja kogub juurde naisi, on vastaste leidmine endiselt keeruline, eriti kui jõuad teatud tasemele.
„Ma ei oskagi öelda, kes mu suurim konkurent on praegu. Võib-olla mina ise. Õnneks asub meie kõrval Rootsi, kus on naisvõitlejaid palju,“ naerab ta.
Kuidas teist võitleja sai?
Mu peika tegeles muay thai’ga juba teismelisena. Tema oli suur inspiratsioon. Sport viiski meid kokku. Ma algul tegelesin taekwondo’ga, sest tahtsin õppida võitluskunstide aluseid. Neli aastat hiljem käisime Tais koos treenimas ja ma nägin palju muay thai võitlusi. Pärast seda tekkis soov muay thai’d õppida ja taekwondo lendas nurka. Nelja kuu pärast pidasin esimese matši.
Mäletate seda matši?
See oli hullumeelne, ent imeline. Kui pole kunagi võidelnud, siis võib seda küll ette kujutada, kuid see on ikkagi võimatu. Kui olin esimese litaka ära saanud, kadus närvilisus. Ma polnud end kunagi nii ärkvel tundnud. See tunne tekitab tohutu sõltuvuse. Ma tahtsin võimalikult kiiresti uuesti võidelda. Muide, matši võitsin.
Kui kaugele taekwondo’s jõudsite?
Saavutasin kahe musta triibuga punase vöö.
Miks muay thai siis parem on? Mida see naisele annab?
Seda on lühidalt raske selgitada. Annab palju sotsiaalselt, vaimselt ja füüsiliselt. Olen tänu sellele saanud parimaid sõpru. Kogemusi saab väga palju. The League kuulub nende hulka. Ma olen vormis. Ma ei karda üksi kõndida.
Mis teeb võitlejast hea võitleja?
Peab pühenduma ja leidma motivatsiooni mõõnade korral. Meeskond aitab, aga ringis oled üksi. Tuleb laiendada võimetepiire. Tuleb ka teistest lugu pidada ja teada oma nõrkusi. Õppimine ei lõpe kunagi.
Loobuda pole mõelnud?
Vahel võib raske olla, kui pead kogu aeg valmis olema, aga matše ei saa. Eriti kui oled tüdruk ja Taanis. Mul on vedanud inimestega, kes mind toetavad.
Mis on kõige raskem?
Kõik enne matši. Trenn, dieet. Mu kaal väga palju ei kõigu, aga kaalu saamine on ikkagi kohutav. Teine raske asi on lähedaste jaoks aja leidmine.
Kuidas valmistute matšideks füüsiliselt ja kuidas vaimselt?
Trenn ja taastumine peavad olema tasakaalus. Ma treenin iga päev, aga vahetan harjutusi. Muay thai’d teen iga päev, aga segan sinna jooksmist, ratast, tõstmist, crossfit’i. Jooga kasvatab tugevust ja liikuvust, kuid laseb ka vaimselt lõdvestuda.
Mida peate seni suurimaks saavutuseks?
Tagasitulek pärast poja sünnitamist. Karm oli, aga pikkamisi naasesin trenni. Umbes aasta pärast sünnitamist võitlesin ühel turniiril õhtu jooksul kahes matšis. Ma polnud tippvormis, aga võitsin mõlemad üsna veenvalt.
Mida kaotustest olete õppinud?
Minu arvates annab kõige rohkem just kaotamine. Ma teen kõik, mis võimalik, et järgmine kord paremini võidelda.
Kuidas valmistute The League’iks?
Söön, treenin, magan ja otsast peale!
Mida Astrid Johanna Grentsist teate?
Minu kogu fookus on järgmisel vastasel. Üks matš korraga. Tean, et ta on minust noorem ja see ongi kõik. Aga muidugi pean mõtlema ka endale. Võiksin tema kohta internetist uurida, aga igaühe iga matš on erinev. Eks treenerid annavad mulle nõu.
Mis on teie moto?
Kui andsid endast kõik, siis paremini polnud võimalik.
On teil matšieelne rituaal?
Vaimne visualisatsioon ja hingamisharjutused. Mõtlen sellele, miks ma võitlen ja milliseid toredaid asju see mu ellu toob.
