7. juulil toimub Pärnus Mirkko Moisari eestvedamisel korraldatav Fightland, mille peamatšis kohtuvad Hendrik Themas ja Maikel Astur.
Tähtsuselt teine on Romet “Purustaja” Reilsoni ja Kaijo Nurmsoo kordusmatš. Reilson võitis kodulinna Pärnu konkurenti veebruaris Keila Fightlandil avaringis nokaudiga.
Mirkko leidis mahti paar sõna rääkida, kui kaalumine tehtud.
Mirkko, kaalumine on tehtud, sportlased on valmis?
Täpselt niimoodi.
Kuidas sa valid Fightlandile sportlasi?
Taseme järgi. Sellest tulenevalt koostame eelarve, jagame kopikad laiali ja vaatame, millise taseme kohale suudame ajada.
Mis matše sa ise eriti ootad?
Sportlikus võtmes mulle võib-olla pakuks huvi esimene amatöör-poksimatš, kuna ma ise olen poksifänn. Ma ise tahaks näha, kuidas Sten Saaremäe saab endast pikema vastasega hakkama. See saab ka põnev olema. Ehk siis teine oleks nagu MMA. Kikkpoksimatšid võib-olla nii väga huvi ei paku, kuna ma ise olen pikalt kikkpoksi teinud. See on nii läbikäidud teekond.
Themas või Astur?
Themas võidab.
Miks?
Ta on arvatavasti füüsiliselt palju tugevam ja see spordiala on ikkagi veidi jõu peal väljas. Kindlasti kikkpoks on eriti jõu peal väljas. Seal ei olegi väga varianti Themast ära lõhkuda. Ma arvan, et Themas hoiab pea selge nagu ikka ja lõpetab enne kella ära selle asja.
Asturil duhhi ka on? Käib jõutõstetrenni juurde võtmas, et minna Themase vastu. Päris julge tükk.
Jah, sest Themasel on jõudu ikka väga palju. Ta lükkab rinnalt 140 kilo, ise minusuurune „junn“. Ta on räigelt tugev.
Ja kordusmatš, mis Pärnu poiste vahel tuleb?
Ma arvan, et Reilson on ikkagi rohkem keskendunud. Ta teeb seda sporti just spordi pärast.
Kui panustada, siis pigem temale?
Jah. Paljud teevad sporti selle ägeda piu-pau pärast, et oled poksija ja saad kõhulihased ja kõik sihuke tavaar, mis sellega kaasas käib. Feim ja muu. Purustaja on selline maapoiss, et tal on selle koha pealt pohhui. Ta lihtsalt teeb oma võitlusvärki. See kõige õigem versioon ongi nagu see. Ma arvan, et tal läheb hästi.
Show–element on mujal maailmas tavapärane ning keeratakse mänguliselt ja meelega üle. Meil sotsiaalmeedias noored aga veidi ka laimavad ja koledaks kipub vahel minema. Mida sa sellest arvad?
Eks kõigil on oma tähelepanuvajadus. Võib-olla ei ole nagu saadud pereringis ära rahuldatud ja siis juhtuvad intsidendid, kus tehaksegi selliseid asju, mida tavainimene ei teeks. Ma olen ka otsekohene inimene, aga ma ikkagi avalikult nii väga ei taha võib-olla kuskil kellelegi öelda. See on ikkagi sport. Spordis ei räägita, vaid tehakse sporti. Räägitakse mujal. Kui tahad kõksida või kellestki üle olla, siis tuleb leida vastav situatsioon.
Reilsoni ja Nurmsoo matšis võeti viha vastase vastu ringi kaasa. On see tugevus või nõrkus?
Pigem üks äärmustest. Kindlasti ei saa selleta ka minna. Tuleb leida kuldne kesktee, et on veidi angry-teemat ja tahad vastasele ikkagi ära panna. Samas ei lange emotsiooni ohvriks ega jää ka rahulikuks. Võimas on võitleja, kes kõiki neid emotsioone kontrollib.
Kõike peab olema.
Jah. Pead olema eriline frukt ja tapaisu peab ka olema. Seda on võimalik tekitada ka ettevalmistusega. Näiteks soovitan, et ei tohi süüa. Nälg peab olema. Seksida ka ei tohiks.
Ära seksi, ära söö…
Umbes niimoodi jah. Kaks nädalat vahet pidada. See tagab, et võitluse ajaks on hambad ristis. Kui sellele lisandub veel kaaluvõtmine, siis ei tohiks isegi autorooli minna. Sa lihtsalt lähed hulluks peast. Sul pole selle üle kontrolli. Kui selle emotsiooni püüad kinni ja surud võistlustele, oledki hea poksija.
Monika Kuzmina
Toimetaja
info@goodfight.ee
