Leedu vabavõitlusäss võistleks meeleldi Eestis

05. märts 2020 | Uudised

Julia Stoljarenko võitleb Kansas Citys 6. märtsil Invicta tšempionitiitlile.

Leedu portaal Sportas valis Stoljarenko mullu aasta parimaks naisvõitlejaks. (Meestega arvestuses oli ta 4. kohal.) Vabavõitluses Stoljarenko mullu ei kaotanud: kolm võitu KOK-il, lisaks Celtic Gladiatori tšempionitiitel.

Leedu Bushidoliit kümmet parimat ei valinud, vaid otsustas esile tuua parimaid. Juliat tunnustati kõige kiiremate ja vägevamate võitude eest.

Stoljarenko räägib, et Invicta lepingu puhul on üks toredaid asju see, et võitlejad tohivad osaleda teiste organisatsioonide matšides. „Mulle meeldib tihti võistelda ja loodan ka teisi tiitleid kaitsta. Peaasi, et oleks vastaseid,” teatab ta naerdes.

Eestis oleks talle siis ilmselt keeruline vastast leida? Carelia Fightil on ta võidelnud, kuid tunnistab, et Eesti vabavõitlusega pole eriti kursis. „Kui huvitava pakkumise saan, teen teie juures meeleldi matši, seda enam, et seda kaunist maad külastada olen soovinud juba ammu,” lubab ta.

Stoljarenko kaotas viimati 2018. aastal, kui osales saates „The Ultimate Fighter”. Kuueks nädalaks lukustati tema ja veel 15 võitlejat (kaheksa neist mehed) ühte majja, kus kaamerad jälgisid ööpäevaringselt. Nad olid täielikult välismaailmast eraldatud: ei televiisorit, internetti ega telefoni. Isegi muusika ja raamatud olid keelatud.

«Kogemus oli huvitav, sest minu hooajal olid võitlejad kogu maailmast ja igaühel oli oma ainulaadne iseloom. Enamik võitlejaid kannatas perede ja sugulastega vähese suhtlemise käes. Minu jaoks oli see lihtsam, sest mul oli juba sarnane kogemus: elasin ja treenisin Jaapanis enam kui aasta, kuid tundsin oma treeneri juhistest suurt puudust, eriti enne matše ja nende ajal,» meenutab leedulanna.

Julia treenib Kaunase klubis Fighter House, mille nimetus sulgudes on Roger Gracie Academy. See on Leedus ilmselt ainus vabavõitlusklubi, kus BJJ kujul luuakse väga tugev põhi. Klubi treenerid rõhutavad võitlejate mitmekülgsust algusest peale.

«Minu jaoks isiklikult pole paremat kohta, kus treenida. Võin seda kindlalt väita, kuna elu on pannud mind mööda maailma kolistama ja treenima tippklassi spetsialistide ja võitlejatega,» lausub Stoljarenko. „Fighter House’is on palju treeningpartnereid, igaühega saab erineva kogemuse, kuid peamine on treener – Donatas Uktveris, kes kasvatas mind võitlejaks, ainulaadse analüütilise mõtlemisega treener, kes näeb tehnikas kõiki pisidetaile, nii oma õpilaste kui ka konkurentide omi. Tal on põhjalikult väljatöötatud löögi- ja maadlustehnika.» Poksi ta ei vaata, vähemalt mitte väiksemate naiste matše.

Klubi annab Juliale tugeva põhja erinevates stiilides, kuid ta ei suhtu teistesse stiilidesse nii tõsiselt, isegi kui võitis mullu näiteks grappling’i Baltic Openi. „Ausalt öeldes võtan ma neid meistrivõistlusi pigem hea treeninguna ega pööra tähelepanu sellele, kes astub minu vastu võitlema. Ka Eestist tulevad osalejad vahel sinna, aga seni pole mul olnud võimalust teie riigi esindajatega võidelda,» sõnab ta.

Julia kirjutas Facebookis äsja sellest, kuidas ta käis Vilniuse Paliesiause kliinikus tervisenäitajaid kontrollimas. «Seda tüüpi testid on kohustuslikud igale sportlasele, kes soovib saavutada kõrgeid eesmärke. Need aitavad tasakaalustada tõhusa arengu koormust ja säilitada tervist. Samuti soovitan mitte ainult aktiivsetel sportlastel, vaid ka endistel sportlastel ja kõigil, kes hoolivad oma tervisest, minna sinna, et õigesti kindlaks teha, millist koormust teie keha selles etapis kanda suudab, keskendudes olemasolevatele vigastustele, haigustele ja muudele füüsilistele tingimustele,» ütleb ta.

Stoljarenko tavapärane päev näeb välja nii:
9.30 – ärkamine, hommikusöök
11.00 – füüsiline ettevalmistus
Siis naaseb ta koju ja lõunatab. Sõltuvalt nädalapäevast läheb Fighter House’i saali vahemikus 15.00–17.00 ja naaseb koju – sõltuvalt ka nädalapäevast ja töötamisest – vahemikus 20.00–22.00.

Kõik tema profikarjääri võidud on tulnud avaraundi käelukuga, mis meenutab üht teist vabavõitlejat. Stoljarenko avaldab, et kui lugemiseks mahti on leidnud, siis ongi ette võtnud Ronda Rousey loo „My Fight / Your Fight”, aga ka Mark Hunti „Born To Fight”.

GoodFight

GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?

Vaata veel