Laura-Lotte Varvas (Team Astur) sai nädalavahetusel Eesti Muay Thai Liigas võidu Reili-Riin Vessmanni (Mosa Muay Thai) üle.
„Usun, et üldpildis võin matšiga igati rahule jääda. Loosiga sain ilusa tai stiiliga vastase, mis vajas veidi harjumist ja oli kohati keeruline. Vastast tunnetama õppides ja oma tempot tehes saavutasin suurema kindluse, mistõttu suutsin ka 3:0 võidu kindlustada,” räägib ta.
1. ja 2. raundis tundis Laura-Lotte, et oli ise ehk veidi liiga passiivne, üritas vastast tunnetada ja tema nõrki kohti leida. Ta arvab, et oleks pidanud rohkem initsiatiivi võtma ja ise tempot tegema, rohkem rünnakuid alustama. Samas üritas ta Reili-Riinu kombodele võimalikult palju vastata, et punktidega mitte võlgu jääda. Esimese kahe raundi jooksul tabas Vessmann ka hästi mõne küünarnuki- ja põlvelöögiga.
3. raundis tundis Laura ennast enesekindlamalt, sai aru, et kui tahab võita, peab tempot juurde panema. Suutis vastast ehk kahe esimese raundiga võrreldes paremini üllatada, tabas hästi high-kick’idega, mis tundusid Reili-Riinu veidi ehmatavat. Laura-Lotte alustas ise rohkem rünnakuid, üritas vastast nurka suruda ja rohkem survestada.
Kes teistes matšides silma jäi?
Kahjuks nägin seekord väga väheseid matše, kuna suurem osa energiast kulus enda matšiks valmistumisele. Väga hea mulje jätsid aga Uno Andreas Tavast ja Sergei Strinža. Mõlemad mehed domineerisid oma fight’e kindlalt ja võitlesid väga ilusa tehnikaga. Uno võitis lisaks seekord ainsana TKO-ga, mis väärib minu meelest eraldi tunnustust.
Kes varem on jäänud?
Näiteks Astrid Johanna Grents, kes eelmisel aastal tegi väga silmapaistva comeback’i peale põlvevigastusest tingitud võistluspausi. Astridi fight’e on alati hea jälgida, ta on minu arvates naistest hetkel Eestis vaieldamatult parim. Samuti ei saa mainimata jätta Leader Muay Thai klubi lastest võistlejaid, kes nii noores eas juba alaga tegelevad. Eriti silmapaistev on Viktoria Golubeva, kes on pidanud matše ka oma klubi noormeestega ja hästi esinenud.
Mis aastast liigat jälgite?
Liigat olen jälginud aastast 2017, kui mina oma treeningutega esmakordselt alustasin. Kõikidele etappidele pole aastate jooksul kindlasti jõudnud, kuid aastate lõikes olen üritanud ennast tulemustega siiski enamjaolt kursis hoida, seda eriti just naistepoole pealt. On olnud põnev jälgida, kes liigast aastate jooksul ennast nii-öelda välja on murdnud.
Kuidas suhtute sellesse, et liigas ei saa mitu kuud ette teada vastast? Kas võiks selle võrra neid matše väärtustada rohkem?
Vastase mitteteadmisel on kindlasti nii omad head kui ka halvad küljed. See paneb mõlemad võistlejad üpriski võrdsesse seisu, eeltööd on sama päeva hommikuga raske teha. Usun, et kõiki matše tuleb väärtustada, seda just minu arvates naiste fight’ide puhul, kus võimalike vastaste arv on ilmselt siiski väiksem kui meestel. Sellegipoolest on liiga väga tänuväärne, eelkõige just seetõttu, et vastased on üpriski võrdse tasemega. See tekitab võistlemiseks turvalise keskkonna ja julgustab uusi sportlasi võistlemist alustama.
Kui tõsiselt täidate kohustust, et taipoksija siseneb alati ringi üle ülemise nööri?
Ringi sisenemine üle ülemise nööri võib kõlada kui väga ilus kohustus, aga reaalses elus pole kõigi jalad piisavalt pikad, et ülemisest nöörist jagu saada.
Kui kerge või raske oli kohtumine Underground Fight Nightil?
See osutus kindlasti raskemaks, kui oskasin arvata. Kuna tegu oli minu esimese võistluskogemusega, ei osanud oma vastupidavust ega ringitunnetust piisavalt hinnata. 1. raundis õnnestus vastane kaks korda knockdown’i lüüa. Kohtumise võitsin lõpuks 3:0, mistõttu saan tulemusega paberil üldpildis rahul olla. Reaalsuses jäi aga 2. ja 3. raundis vastupidavusest kõvasti puudu, kuna valdava osa energiast kulutasin ära avaraundis lahmides. Õnneks olen aastase võistluspausi jooksul treeningutega palju arenenud, mistõttu pean näiteks liiga parimaks just viimast raundi.
Maikel ütles teile Tartus kohe midagi peale lõpukella. Mida?
Maikel ütles üsnagi enesekindlalt: väga tubli, palju õnne, võitsid kindlalt.
Kuidas te Maikelit iseloomustaks? Miks treenite just tema juures?
Maikel on treenerina väga nõudlik ja konkreetne. Ta tahab näha tehniliselt ilusat sooritust, mitte lihtsalt kõvasid lööke, ja toob välja vigu, kuni asi on selge. Lisaks suudab ta näha alati suuremat pilti, pakkuda erinevaid lahendusi ja öelda täpselt, mida on vaja teha arenguks. Treenerina on ta konkreetne ja aus, aga õigel hetkel oskab olla ka väga toetav ja nähes inimese arengut, võib temalt kuulda ka kiidusõnu. Treenin tema juures, sest ta on inimene, keda usaldan selles spordis kõige rohkem ja tean, et ta annab mulle alati ausat tagasisidet, ei lase mind näiteks võistlema, kui ma pole selleks valmis. Lisaks usun, et kikkpoksis on ta hetkel Eesti parim võitleja, mistõttu on tal ka väga palju teadmisi edasi anda ning temalt kui sportlaselt ja treenerilt on meeletult palju õppida.
Mis on olnud viimase aja vaadatud välismaa matšid?
Viimasel ajal olen ennast kõige rohkem kursis hoidnud One Championshipis toimuvaga. Septembris korraldati näiteks ainult naistele suunatud üritus Empower. Seal sai üle pika aja ringis näha Anissa Meksenit, kes suutis 2. raundis vastase TKO-ga alistada. Anissa on maailmas minu lemmik naisfighter, tema kergus ja kiirus ja agressiivsed, teravad kombod on imetlusväärsed. Antud kohtumises suutis ta oma tugevusi väga hästi ära kasutada ja tõestada taas, et ta on maailma üks parimaid. Tahaksin teda väga näha võitlemas ka Janet Toddiga. Lisaks on One’is alati põnev jälgida ka Jackie Buntanit, kes samuti Empoweri raames oma viimast vastast võitis, ja eriti noort Victoria Leed.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
