Glen Viks koolitab Aitados tšempione

Tallinna džuudoklubist Aitado on võrsunud Indrek Pertelson ja Martin Padar. Viimastel nädalatel on juunioride Euroopa karika etappidel kõvasti paugutanud Annika Karilaid: Ateenast esikoht ja nüüd sinna otsa Lignanost 3. koht.

Äsja peetud U-21 ja U-16 Eesti meistrivõistlustel võtsid kuldmedalid Karilaid, Ralf-Stiven Viru, Simon Sülla ja Karl Tani Priilinn Türk, hõbeda Mathias Käär, Andrys Koppel, Päike Triinu Tamm, Patrik Pavlov ja Karl Tüksammel.

Viru, Tüksammel, Sülla ja Daniel Markus Vardja osalesid ka Lignanos. “Nad on kõik alles teist hooaega juuniorid ja peamiseks eesmärgiks on osaleda laagris. Kuid ka võistlused ei läinud väga halvasti. Sülla sai kahe võiduga 9. koha. Viru üllatas, kuna võitis esimeses matšis tugevat Tšehhi sportlast. Ka Vardja sai ühe võidu,” räägib treener Glen Viks, ise mitmekordne Eesti meistrivõistluste medalimees.

Tšehhis oli EK võistlustules U-18 tiim. Hetkel Aitado ja ka Eesti koondise parim Karl Tani Priilinn Türk, kellel on viimane kadettide hooaeg, sai kahe võiduga 9. koha. Esimest aastat osalevad EK-etappidel noored Patrik Roostfeldt, Sten-Erik Kärber ja Rasmus Sander.

Annika viimase aja tegudest jääb mulje, nagu ta oleks uustulnuk, aga tal on juba kolm Eesti täiskasvanute kulda. Te ei lasknud teda varem välismaale?

Annikaga oleme ikka käinud EK-etappidel ka enne praegust hooaega. Hetkel on tema jaoks käimas juuniorite vanusegrupi U-21 viimane aasta. Ettevalmistusi selleks hooajaks oleme teinud viimased kaks aastat. Enne seda U-18 vanuseklassi viimasel aastal sai ta Estonian Openil maadeldes põlvetrauma ja käis operatsioonil. Seetõttu jäi kadettides viimane hooaeg kaasa tegemata. Natuke oli ka häiritud juuniorite esimene aasta. Huvitava seigana võib mainida, et saatuse vingerpussina murdis operatsioonist taastununa täpselt aasta aega hiljem samal turniiril põlve sama Läti tüdruk, kellega maadeldes ta aasta enne seda ise trauma oli saanud.

Mida peate tema parimaks matšiks?

Häid matše on tal olnud palju, midagi erilist välja tuua on keeruline. Tema hea omadus ongi see, et ta suudab aeg-ajalt oma kohtumistes üllatada nii vastast kui ka treenerit oma lahendustega. See teebki ühest džuudomatšist hea matši.

Miks EK-etappide tase erineb?

EK-etappide tase sõltub paljudest asjadest. Määravaks on asukoht, lennupiletihind, aeg kalendris, hooaja algus / lõpp. Korraldajate pädevus võistlus läbi viia. Lisaks pisiasjad, nagu vastutavate treenerite omavahelised suhted, reisi mugavus jne.

Millised on muljed täiskasvanute Eesti meistrivõistlustelt 20. jaanuaril Tartus? Oli ebaõnnestumisi või kajastas see klubi taset õiglaselt?

Selline see tase meil hetkel on. Aitados on hetkel käimas põlvkondade vahetus. Eestikatel maadleski meie juuniorite tiim. Täieõiguslikke täiskasvanuid ei olnud ühtegi. Seda arvesse võttes tegid poisid oma ära. Eesti täiskasvanute koondise liikmeid veel kahjuks üllatada ei õnnestunud.

Kui te ise vahepeal raskemas kaalus osalesite, siis oli see taotluslik? Oli teil mõni konkurent, kes pidevalt pani eestikatel tee kullale kinni?

Vahepealne kaaluvahetus oli tingitus Eesti kaitseväe külluslikust toidunormist. Konkurente oli igasuguseid. Otsest põhivastast ei olnud.

Räägitakse, et naisvõitlejad lähevad meestest kiiremini närvi, kui matš ei edene nii, nagu nemad tahavad. Vastab tõele?

Raske küsimus. Ütleks, et džuudos üleüldiselt “närvi” minemine ei ole väga suur probleem. Džuudo on ala, kus pööratakse väga palju tähelepanu austusele nii vastase, treeneri kui ka spordiala enda ja kõige ümbritseva vastu. Loomulikult on ka erandeid, aga siinkohal arvestaksin mina pigem erinevate rahvuste temperamendi osakaalu rohkem kui sugu.

Kui palju teil klubis liikmeid on?

7-aastaseid ja vanemaid harrastajaid on klubis 200 ringis, aga me teeme väga mahukat tööd ka paljudes erinevates lasteaedades. Kui arvestada ka neid lapsi, siis on klubil liikmeid kokku umbes 800 ringis.

Olete saatnud tagasi kellegi, kellel pole eeldusi?

Kindlasti mitte, kuna sa pead täna olema parem kui see, kes sa olid eile, ja homme olema parem, kui sa oled täna. Džuudo näol ei ole kindlasti tegemist pelgalt spordiga. Minu esimene treener Andres Lutsar ütles, et tema ei ole mitte treener, vaid õpetaja, ja džuudo ise mitte sport, vaid eluviis. Need, kes otsivad dojo’st vaid võite, kogevad tõelisest džuudost vaid väikest osa. Võitudega koos käivad kaotused.

Aitado treener on ka Jorgen Viks. Kumb on parem treener, teie või Jorgen? Mis teile Jorgeni kui treeneri juures meeldib?

Jorgen on hea treener. Ei oskaks siinkohal öelda, kumb parem on, kuna me oleme siiamaani tegelenud erinevate vanustega. Tema juures meeldib mulle kõige rohkem see, et ta paneb lapsed ennast kuulama.

Aitados on nimekaid treenereid muidugi palju, näiteks klubi asutaja Andres Lutsari poeg Jaan, me aga küsime, kui kõrge kvalifikatsiooniga treener on Lauri Nebel.

Kui oleks võimalik, annaksin Lauri Nebelile lastega tegelemise eest kasvõi 10 dan’i. Kuna Lauri on näitleja, siis oma džuudotundides kasutab ta väga palju huvitavaid lähenemisi laste õpetamisel, mis on seotud lisaks džuudole näitlemise ja eneseväljendamisega.

Milliseid tema etendusi olete käinud klubiga vaatamas?

Kahjuks ei ole klubiga käinud, kuid mõte on hea. Teeme kindlasti ära, kui tuleb sobilik etendus.

Kuidas te kommenteeriks Ronda Rousey matše džuudo-, vabavõitluse- ja WWE ringis?

Ronda Rousey oli sportlasena väga hea. Ta oli võimas nii džuudomatil kui ka hiljem muudel kahevõitlusaladel. Selle küsimuse sisse peidetud iidses vaidluses, et milline kahevõitlusala on kõige parem või efektiivsem, ütlen, et kõige olulisem on ikka sportlane. Kui rääkida WWE-st või MMA-st, siis tulemus sõltub alati võitleja võitlusvaimust, füüsilisest ettevalmistusest ja konkreetse võitluskunstitaustaga sportlase oskusest läbi viia teiste vajalike võitluskunstide tehnikaid. Ronda suutis alguses vastaseid džuudotehnikatega üllatada, kuid ta pidi ka palju vaeva nägema nii BJJ- kui ka löögitehnikatega. Selles osas aitas teda kindlasti kogemus tippdžuudokana.

Mis on teie sportlaste lähiaja plaanid?

Põhieesmärgid juunioritel ja kadettidel on kindlasti EM- ja MM-medalid. Kadettidel on veel sellel hooajal võimalik osaleda EYOF-il (noorteolümpia), millelt ootaks ka medalit. Eesmärgid on kõrged, kuid iga päevaga / medaliga paistavad aina reaalsemana.