Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia on korraldab 19. veebruaril Lasnamäe FFC saalis Eesti Muay Thai Liiga etapi.
“Võib öelda, et Eesti Muay Thai Liiga on amatöörvõistlustest Eestis kindlasti kõige edukam, kui kõik osalejad kõigi nende etappide peale kokku lüüa. Edukaks teebki liiga see, et inimesed julgevad tulla proovima, kuna nad teavad, et nad ei lähe siin vastu kellelegi, kes on neist peajagu üle,” kinnitab peakorraldaja Kevin Renno.
Kevin Renno. Foto: Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia
Paarilised pannakse paika täpselt nende vanusele ja kogemusele vastavalt, mitte turniirivormis, lihtsalt kaalukategooria järgi.
GoodFight avaldab viis parimat Eesti Muay Thai Liiga intervjuud.
INTERVJUU TREENERIGA!
Treener Hannes Ilmjärv: „Positiivne hoiak ja rõõmus meel on parim vaimne valmisolek igaks võistluseks!“
„Võistlus ei ole niivõrd see, mille pärast trenni tehakse, vaid see on üks treeningvahend, mida kasutatakse, et sportlane teeks oma arengus suure hüppe edasi,“ näeb Kevin Renno võitlusspordi Akadeemia tai poksi treener Hannes Ilmjärv räägib, et tema näeb harrastajate võistlusi kui sportlase arengu kiirendajaid.
„Pärast võistlustel osalemist vaatab inimene tavaliselt oma senistele treeningutele hoopis uue pilguga ja tema suhtumine trennis on hoopis tõsisem ning süvenenum, mis omakorda võimaldab tal trennidest rohkem omandada,“ leiab Ilmjärv.
Piiranguteaeg andis huvitavaid treenimisvõimalusi
Kas ja palju on piiranguteaeg mõjutanud sportlaste motivatsiooni? Ilmjärv räägib ka, et piiranguteaeg võis alguses tunduda keeruline, ent hiljem osutus see hoopis uusi ja huvitavaid treenimisvõimalusi pakkuvaks perioodiks, kus õpiti väärtustama vabas õhus treenimise eeliseid ja tehti palju üldfüüsilist trenni. Ka ei ole ta märganud, et rohkem sportlasi kui tavaliselt oleks spordiga lõpparve teinud. „Kes ikka teab, millal ajutised pausid lõplikuks venivad, sest inimesed teevad vahel mitmeaastaseid pause oma harrastustes,“ räägib ta.
Kui saalid olid täitsa kinni, tehti välitrenne väikeste gruppidega paarikaupa või hoopis eraviisiliselt. „Sel ajal oli rõõm näha, kui palju inimesi väljas treenib, kõik pargid ja kergliiklusteed olid võimlejaid ja jooksjaid täis. Muidugi aastaringselt meie kliimas selle spordialaga tegelemine nõuab teatud kohanemist ning mõningate ebamugavustega harjumist. Samas, pärast seda, kui piirangute esimese laine ajal olime 4-5 kuud väljas treeninud, tundus saalis tagasi olles nii umbne ja kinnine, kuigi meie Arigato saal on üks avaramaid ja paremini õhutatud poksisaale üldse, mida ma tean. See tähendab, on võimalik kohaneda küll,“ on Ilmjärv kindel.
Foto: Shutterstock
Kas ja millal minna ringi?
Kuni harrastaja on valmis astuma ringi, läheb Ilmjärve sõnul aega umbes 60-70 järjestikkust trenni 3 korda nädalas ehk pool aastat. „Siis on ta tehniliselt sellisel tasemel, et suudab ringis adekvaatselt käituda ja ennast kaitsta umbes samal tasemel vastase vastu. Tingimus on muidugi see, et ta ise tahab võistelda,“ selgitab ta.
Võistlevate sportlastega katsub Ilmjärv personaalsemalt tegeleda, nii rühmatrennides kui ka väljaspool neid. Väga tähtis osa on ka sportlase enda pealehakkamisel ja iseseisval treeningul, eriti mis puudutab regulaarset jooksmist ja näiteks vabal ajal saali tulemist ning tehniliselt lihtsate aga füüsiliselt raskete kotiharjutuste tegemist. “Näiteks meil on olnud sportlasi, kes oma jooksuringi ajal tulevad saali, löövad klintšist 1000 põlvelööki või 1000 lowkick’i ja jooksevad edasi. Sellise suhtumisega sportlased võistlustel reeglina võidavad ka,” räägib ta.
Vaimse valmisolekuta füüsilisest vormist kasu ei ole
Ilmjärv rõhutab ka, et ilma vaimse valmisolekuta pole võistlustel heast füüsilisest vormist mingit kasu. Sportlane ei suuda oma täit potentsiaali rakendada, kui keha on tugev, vorm hea aga olek ebakindel ja hirmunud. Kui on vastupidi, et sisu on tugevam, kui keha, siis võib juhtuda, et inimene lihtsalt lõhub ennast ringis ja saab raskeid vigastusi.
Esimesel juhul aitab tema sõnul see, kui rohkem võistelda ja ennast vabatahtlikult sellistesse ebamugavatesse olukordadesse asetada, teisel juhul tuleb lihtsalt rohkem trenni teha, aga samas targemini ja teadlikumalt, et nõrku külgi tugevdada ilma neid vigastamata.
„Iga füüsiline harjutus on samas ka vaimne harjutus, neid ei saa eraldada. Kui kõiki harjutusi teha täieliku tähelepanuga, pidades silmas oma eesmärke, andes oma parimat ja kõige selle juures tundes end hästi, siis see on ideaalne vaimne ettevalmistus,“ ütleb ta ja lisab, et tekib küsimus, et kuidas saab siis olla, et inimese füüsis areneb aga vaimne külg jääb maha? Järelikult ei ole treenides tähelepanu peamistele eesmärkidele suunatud ja/või on inimesel kombeks olulistel hetkedel endast parimat mitte anda – liiga vara alla anda kuigi jõudu veel oleks.
„Sellistel juhtudel võib öelda, et hoia end trennis tagasi ja tulemused jäävadki tagasihoidlikuks. Lõpetuseks võiks öelda, et positiivne hoiak ja rõõmus meel on parim vaimne valmisolek igaks võistluseks,“ on Hannes Ilmjärv kindel.
INTERVJUU NOORE SÕDALASEGA
Tai poks pani Rasmus Paltsmari silmad särama. Siiamaani säravad!
11. juuni 2019
Rasmus Paltsmar on 13-aastane noormees, kes on poole elust veetnud spordisaalis. Ta võib olla pidanud rohkem matše kui Eesti praegused mitmed väga populaarsed sõdalased.
Rasmus käis 2019. aastal külas Kesk-Eesti Tre Raadio saates „Head uudised“, kus lisaks Rasmusele külas ema Birgit ja praeguseks 7-aastane vend Revo.
Kuidas juhtus nii, et viis aastat tagasi leidis poeg tee võitlussporditrenni?
Birgit: Rasmus käis kõigepealt jalgpallitrennis, nagu väiksed poisid enamjaolt ikka käivad. Kui lasteaiakaaslased läksid džuudosse ja kuhugi mujale trenni, siis Rasmus ütles, et ka tema soovib teha midagi muud ja huvitavat. Rasmuse isa arvas, et džuudo pole päris see, sest ta ise oli kunagi sellega tegelenud. Mind on alati köitnud tai poks. Nii me siis seadsimegi sammud Spartasse, kus Kevin Renno andis trenne. Rasmusel läksid silmad särama. Siiamaani säravad.
Milline eeskuju on Kevin olnud teie lastele?
Birgit: Kevin on super treener ja fantastiline inimene. Last trenni viies usaldasin oma lapse tema kätesse. Kui laps läheb ringi, siis minul kui lapsevanemal pole enam midagi teha. Ma pean usaldama treenerit ja seda, mida tema näeb. Me pole kunagi kahetsenud. See, kuidas Kevin pühendub, on midagi väga erilist.
Rasmus oli kunagi nii haige, et polnud teada, kas ta üldse kunagi päris terveks saab.
Birgit: Jah, nii see oli. Oma 3. sünnipäeval käis ta operatsioonil. Olime väga pikalt haiglas. Seal ka öeldi, et tal pole immuunsust ja temast ei saagi kunagi päris lasteaia- ega koolilast. Elu on näidanud, et kõik on võimalik, kui väga soovida ja tahta.
Ta sai terveks, läks jalgpallitrennist poksitrenni ja siis saabus hetk minna võistlustele. Kes selle otsuse tegi?
Birgit: Sel hetkel oli Rasmusel natuke vanusest ja kaalust puudu. Ta on sale poiss ja seda kaalu ei tule müstiliselt kuskilt juurde. Sel ajal andis Keviniga trenne ka Taur Guitor. Nemad arvasid, et võiks minna ringi. Ma ütlen ausalt: ma ei mõelnud mitte midagi, et miks või et ma ei taha. Ma nägin, et laps tahab sinna minna ja nii ta läkski.
Olite ringi ääres kaasas?
Birgit: Ikka. Me oleme alati ringi ääres kaasas. Aga esimestel võistlustel oli nii, et eelneval päeval mul juba kõhus keeras, ma ei saanud magada. Samas lapsele seda välja näidata ei saa. Lapsele tuleb ikka naeratada, et see on äge. See läheb mööda, sa harjud ja usaldad aina rohkem treenerit ja ka oma last.
Rasmus, sa mäletad esimest trenni?
Rasmus: Jah. Treener oli Mosa (Chatchawan).
Ta vist on selline lõbus?
Rasmus: Jah, oli lõbus ja tegi palju nalja.
Mis kõige kiiremini ja paremini välja tuli?
Rasmus: Ma arvan, et jalalöögid.
Sul jookseb juba viies aasta. Miks sa endiselt trenni tahad minna?
Rasmus: See on selline ala, millega ma tahan tegeleda.
Mida tunneb noor poiss, kui ringis käsi tõstetakse ja öeldakse, et kohtunikehäältega võitis Rasmus Paltsmar?
Rasmus: Rõõmu.
Kui palju annab toetust see, et väikevend jookseb poksikindad käes ringi ja elab kaasa?
Rasmus: Palju annab. See on tore.
Väikevenna juba laseksid trenni?
Rasmus: Laseksin, aga tema kaalus pole kaaslasi, kellega trenni teha.
Seega on veel ikka natuke väike ja peaks ootama?
Rasmus: Jah.
Mida isa pojale ütleb?
Birgit: Ma ei oskagi öelda. Me oleme alati hästi toetavad, ütleme, et ükskõik mis, aga tema on alati meie jaoks tšempion. Me hindame väga seda, et ta üldse selle alaga tegeleb ja sinna ringi läheb. See nõuab väga suurt julgust. Mina pole kunagi kuskil niimoodi ringis käinud, kuid arvan, et kui inimene juba julgeb sinna ringi minna, siis ta saab elus ükskõik millega hakkama.
Kevin on käivitanud kampaania „Stopp kiusamisele“. On Rasmus enesekindlam kui enne trenne?
Birgit: Kui ta lasteaeda läks, ütles õpetaja, et lasteaias tekivad ikka igasugused nägelused ja nii oligi. Ma siis rääkisin Rasmusele, et kui keegi lööb ja aru ei saa, et ei tohi haiget teha või sulle see ei meeldi, siis lõpuks tuleb ikkagi vastu lüüa. Rasmusel läksid selle peale silmad märjaks ja ta ütles, et ta ei taha kedagi lüüa. Nüüd on Revo kasvanud terve elu selle keskel tänu sellele, et Rasmus käib trennis. Üks joon on meie lastel küll ühine. Ma käisin kevadel arenguvestlustel nii lasteaias kui ka koolis ja mõlema puhul öeldi, et nad ei satu konfliktidesse. Nad pole konfliktsed ega lase käsi käiku. Nad suudavad kõik asjad lahendada sõnadega. Arvan küll, et see teeb enesekindlaks. Näed, et ei pea kellelegi kättpidi kallale minema. Saad trennis end välja elada. Poistel ikka tekib see vajadus, et kas teeb kellelegi ära või ei tee. Kui juba käid sellises trennis, siis saad seda trennis teha.
Rasmus raputab pead. Mis oli ema jutus see, millega sa nõus pole?
Rasmus: Ei ole nõus, et ma ei taha lüüa. Vahest ikkagi tahan neid, kes halvasti ütlevad.
Kui palju su sõpru trennis käib?
Rasmus: Ei ole kedagi rohkem.
Aga klassikaaslased teavad, et käid juba viiendat aastat trennis?
Rasmus: Teavad.
Tõenäoliselt te ikkagi osale ühiskonnast tundute natuke segased. On keegi tulnud seda ütlema?
Birgit: Enam mitte, aga kui Rasmus alustas trennis käimist, siis ikka tuldi ütlema, et panite nüüd lapse sellisesse trenni, te nagu õhutate vägivalda. Mina lihtsalt vangutasin pead ja ütlesin, et ma ei tea, kas on õige öelda, aga mind väga ei huvita teiste arvamus. Igaüks elab oma elu ja minu lapsed elavad seda elu, mida nemad tahavad.
Seda asja tehakse erinevatel tasemetel ja tipp on päris karm. Nad on ennast üle treeninud ja neid on karjääri jooksul korduvalt katki pekstud. Kas ema süda unistab sellest, et nendest kahest armsast lapsest on saanud 25 aasta pärast väga suured staarid?
Birgit: See on küll selline kihvt pilt maalitud. Kui ma vaatan tippe, siis ma ei ütleks, et nad kõik on nii vigaseks pekstud. Elus võib juhtuda kõike. Kõnnid tänaval ja kukud pea ees vastu äärekivi. Võib-olla sured ära või saad trauma. Minu jaoks pole see selline koht. Ma olen jalgpalli mänginud ja mul oli palju rohkem vigastusi kui mu lapsel.
Jalgpall on päris hull asi.
Birgit: Kui ma vaatan, kuidas poiss mul teeb, siis ma ütleks, et see poks pole midagi nii hull ala, et saad nii palju vigastusi. Ühel võistlusel jooksis ninast verd, aga Rasmus võitles vapralt edasi.
Rasmus, mida sina tundsid sel hetkel, kui ninast verd jooksis ja küsiti, kas tahad jätkata?
Rasmus: Mul ei olnud see nii hull tegelikult.
Sa unistad sellest, et sinust saab kunagi treener?
Rasmus: Vastab tõele. Ja tahan saada maailmameistriks.
Millal see võiks juhtuda?
Rasmus: Kahe kuni viie aasta pärast.
Sa ei karda minna saali, kus on tuhat inimest?
Rasmus: Ei karda üldse.
Oled vanematega käinud suuri matše vaatamas?
Rasmus: Korduvalt.
Kelle matšid on meeldinud?
Rasmus: Mirkko Moisari. Ta on hästi kiire.
Nii et Mirkkot võib su eeskujuks pidada?
Rasmus: Jaa.
Viimasel Number One’il käisite?
Birgit: Kohal ei käinud, aga vaatasime küll. Me alati vaatame.
Kuidas te Rasmust ette valmistate enne võistlust?
Birgit: Me ei räägi sellest üldse. Ta on ise nii teadlik, mida ta tohib enne võistlust teha. Me ei taha enne võistlust teda pingesse ajada.
Mitu korda nädalas sa treenid?
Rasmus: Ma käin nädalas kolm korda trennis.
On see piisav kogus ettevalmistamiseks?
Rasmus: On küll.
Oled selleks valmis, mis 10 aasta pärast ees ootab?
Birgit: Mis puudutab hambaid, siis selleks ei pea tegelema poksiga, et neist ilma jääda.
Te olete tohutult tubli, et sellest 10-aastase ees räägite, kuidas ta arvatavasti tulevikus hammastest ilma jääb. Tohutult vapper poiss on, sest ta naerab selle peale.
Birgit: Poksitrenn karastab. Siis tead, kuidas elu käib.
INTERVJUU NAISÕDALASEGA
Kuldse küünarnukiga naine
02. november 2020
Karoliina Arm alistas võimsa pöördelt küünarnukilöökiga 31. oktoobril 2020 Eesti Muay Thai Liigas Karin Ratniku.
Arm vastast ei kartnud, tema jaoks oli matš ootuspärane. „Olin näinud vastast varem ringis ja tundsin ennast üsna kindlalt. Usaldasin ja jätkuvalt usaldan oma treenereid ja treeningut. Hea ettevalmistus tagab kindlustunde ringi sees ja ka ringist väljas,” lausub ta.
Karoliina Arm. Foto: Keith Keskküla
Arm treenib Mosa Muay Thais. Treenerite Mosa Chatchawani ja Kris Koženevskaja juures hindab ta enim seda, et nad mõlemad on konkreetsed ja ausad. Treeneritena õpetavad ja juhendavad nad täpselt nii palju, kui palju on treenitav ise võimeline ja ka tahteline õppima. Saali minek pole Armi jaoks lihtsalt järjekordne treening, vaid hetk, kus ta saab olla 100 protsenti tema, teha seda, mida ta armastab, ja teha seda inimestega, kes armastavad, mida teevad.
„Mosa kahtlemata oskab ja teab Eestis kõige rohkem tai poksist. Ta praktiliselt kasvas võitlusringis üles ja muay thai’l on alati olnud väga suur osa tema elus. Meil on vedanud, et selliste kogemuste ja teadmistega inimene siin õpetab ja treenib,” sõnab Arm.
Poolprofistaatuseks peab olema peetud teatud arv matše. Arm on maha pidanud seitse matši, millest kuus on võitnud ja ühe kaotanud. Võitude hulgas on kolm nokauti või tehnilist nokauti. Lisaks liiga matšile on videod kahest matšist. Mullu 15. juunil alistas Arm Helsingis 7 kilo raskema Lina Oleniuse (Porvoo Thaiboxing Club). Tegu oli Armi teise matšiga. Eesmärk oli rohkem liikuda kui esimeses matšis, mõelda rohkem liigutused läbi ja nautida ka kogu protsessi rohkem.
„Tagasi vaadates julgen öelda, et eesmärk sai täidetud: liikusin, usaldasin ennast ja tehtud tööd. Üleliigset rapsimist ja rahmeldamist oli ikka, aga usun, et see on lihtsalt alguse asi. Kogemus ōpetab ajastamist,” ütleb Arm.
Mullu 14. septembril võitles ta Tais ühe tailannaga. Matši pakkusid kohalikud treenerid, kes Armi tol hetkel treenisid. Armi sõnul oli matš palju tasakaalukam ja läbimõeldum kui sellele eelnenud vastasseis soomlannaga.
„Tailanna kasutas ootuspäraselt rohkem jalalööke, kuid paraku mitte piisavalt. Tegin, mida tol hetkel teadsin ja oskasin. Lõpplahendus KO kinnitab, et see oli piisav,” räägib Arm.
GoodFight postitas ka loo Dieselnoi ja Samarti matšist. Arm ütleb, et tegu oli ja on „holy grail“ lahinguga. „Täpselt see ongi võitlusKUNST. See matš pakub meile muay thai olemust kõige ehedamas vormis,” kinnitab ta.
Marie Ruumet sai äsja jagu Lommaneest. „Ruumet on vägev. See konkreetne fight oli ilus, töö puhas ja korralik,” kiidab Arm, kes on suur UFC fänn, kuid jälgib ka näiteks One’i, mille puhul saab nüüd ju ka omadele kaasa elada. Iganädalased tai fight’id on ühe hea ja korda läinud päeva osa, usub Arm.
Cris Cyborg vs Katie Taylor – kes võidaks?
„Eeldusel, et tegemist on poksimatšiga, siis Taylori puhul räägime ju oma ala meistrist. Cyborg peaks octagon’i vahetama ringi vastu, kus mäng ja mängureeglid on teised. McGregor – Mayweather matši näitel on nähtud sellist tüüpi vastasseisu võimalikku tulemust. Samas Cyborg on füüsiliselt suurem ja tal on raske käsi, nii et see võib tulemuse tema kasuks muuta. See oleks kindlasti väga põnev match-up.”
Arm on suur reisija. Ta omandab kõrgharidust ühes Amsterdami ülikoolis. Tõsi küll, pandeemia tõttu on õpe täielikult netis, mis võimaldab tal praegu alaliselt Eestis viibida. Tunniplaani paneb ta endale ise paika ja trennis käib vastavalt sellele.
Hollandi valis ta osaliselt seepärast, et lähtus sealsetest võimalustest treenida võitluskunste. Asukoht võimaldab ka käia lähinaabrite juures võistlemas ja erinevates võitluslaagrites – vahemaad on lühikesed ja ühendused head. Tase on seal kindlasti teine kui siin, konkurents ja väljakutsed suuremad, ütleb Arm.
„Võistlemisega on Eestis keeruline, paljud üritused jäävad ära, kas osalejate puudumise tõttu või ka lihtsalt piirangute pärast. Loodame, et see on mööduv nähtus,” sõnab Arm.
INTERVJUU SPORTLASEGA, KELLE SÕDALASE TEEKOND ALGAS EESTI MUAY THAI LIIGAST
MINU ESIMENE MATŠ: Andi Uustalu
06. september 2018
Kes veel ei teadnud, siis ka Andi Uustalu esimene matš toimus Muay Thai Liigas. Hetkel treenib ta Tais.
Foto: Christo Neemre
Andi, kuidas võitluskunstid sinu ellu jõudsid?
Sõber alustas treeningutega ja kutsus mind. Peale esimest trenni teadsin, et see on ala, millega tahan tegeleda.
Kes on sinu iidolid?
Buakaw Banchamek, Ramon Dekkers.
Mis tunne oli MTL-i esimeses matšis ringi minnes?
Mäletan, et olin väga ärevil.
Kuidas läks? Kes oli vastane?
Matši võitsin punktidega. Esimest vastast kahjuks ei mäleta. Mäletan, et ta oli minust tunduvalt vanem.
Pole teda hiljem näinud?
Enda teada ei ole.
Mida ütles treener peale esimest võistlust?
Sain kiita hea soorituse eest.
Kuidas sinu vanemad suhtusid sellesse, et lähed võitluskunstide trenni?
Vanemad suhtusid positiivselt. Neil oli hea meel, et leidsin endale sobiva ala.
Aga kuidas nad suhtusid su esimesse matši?
Suhtuti nagu tavaliselt enne spordiüritustele minekut. Sooviti edu. Vaatama tuli ainult õde.
Millise soovituse annaksid noorele, kes tahab tulla MT-trenni?
Austa saali ja treeningpartnereid.
INTERVJUU PEAKORRALDAJAGA
Mis on Muay Thai Liiga? Kommenteerib Kevin Renno
19. oktoober 2017
11. novembril 2017 algusega kell 12 toimub Sparta Spordiklubis Muay Thai Liiga teine etapp, mille kontrollkaalumine leiab aset kell 10-11. Selle hooaja esimene Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia (KRVA) poolt korraldatud Eesti Muay Thai Liiga etapp toimus septembri viimasel päeval ja siis võisteldi laste, kadettide (14-15-aastased), juunioride (16-17-aastased) ja seenioride (18+) klassis. Muay Thai Liiga tausta selgitab KRVA asutaja ja treener Kevin Renno.
Kevin, rääkige veidi Muay Thai Liiga ajaloost.
Oleme seda korraldanud ligikaudu 10 aastat, varasemalt nime all Harrastajate Võistlused. Eesmärk on üritusel väga lihtne – et kõik saaksid võimalikult ohutus, turvalises ja võrdses keskkonnas proovida taipoksis võistelda või siis kasvatada enda matšide arvu. Aastas teeme 4-5 etappi. See on kõigile hea hüppelaud enne minekut näiteks kasvõi Eesti meistrivõistlustele, mis toimub juba turniiri vormis ja kus võib teinekord tulla ka juba väga tõsine vastane. Eesti Muay Thai Liigal pannakse paarilised paika vastavalt treeningkogemusele, kaalule ja vanusele. See teebki sellest kõigile hea võrdse vastasseisu.
Kas huvi on viimaste aastatega kasvanud või kahanenud? Millises seisus on Muay Thai liiga?
Võib öelda, et Muay Thai Liiga on amatöörvõistlustest Eestis kindlasti kõige edukam, kui kõik osalejad kõigi nende etappide peale kokku lüüa. Edukaks teebki liiga see, et inimesed julgevad tulla proovima, kuna nad teavad, et nad ei lähe siin vastu kellelegi, kes on neist peajagu üle. Siin pannakse kõik paarilised paika täpselt nende vanusele ja kogemusele vastavalt, mitte turniiri vormis, lihtsalt kaalukategooria järgi. See teebki sellest populaarse ala. Võtsime väikse riski sellega, et korraldasime esimese etapi septembris. Kõige populaarsem aeg oleks seda teha siiski oktoobris või novembris – siis on spordiklubid juba paar kuud treeninud ja kõik on valmis osalema. Esimesel etapil jäid kahjuks 4-5 matši ära seoses viimase paari päeva vigastuste või mingite gripiviirustega. Matše pidi olema natukene rohkem.
Kui vana oli kõige noorem võistleja?
6-aastane.
Rääkides 6-aastastest… Mõnel poisil tuli siin pisar silma, mõni tundis ennast väga võidukalt ja rõõmsalt, mõni ei teinud väljagi, tuli siis võit või kaotus. Mida poks 6-aastastele annab?
Saades vanemate poolt tagasisidet, siis kindlasti on enesekindlus see, mida lapsed siin saavutavad. Kui nad tunnevad, et nad oskavad enda eest seista, siis muudab see lapse rahulikumaks, enesekindlamaks ja see annab juba usku ja tahet tegutseda või teha ükskõik mida, millega elus pikemalt tegelema hakata. Lastele on see üsna ohutu, kaitsevarustus on peal. Ükski laps pole kunagi viga saanud. Löögijõudu neil veel eriti ei ole ja kui neil on kindad, kiivrid ja jalakaitsmed peal, siis haiget keegi ei saa.
Lõpumatš – kuidas seda kommenteerite? Millise tasemega oli lõpumatš?
Eesti Muay Thai Liiga lõpumatš ei tähenda seda, et see peaks olema oodatust kõige parem või kogenum. Siin on lihtsalt fightcard paika pandud ja suuresti muudab seda see, mis järjekorras inimesed kaaluma tulevad. Kaks viimast olid kindlasti ühed parimad matšid.
Milline on Muay Thai tulevik Eestis?
Loodame, et väga hea. Et läheb ka järgmised aastad kasvavas trendis nagu on siiani läinud.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
