Danny naise ja vanematega. Foto: PBC

Danny Garcia – sõdalase tee, mida suunab keerulise saatusega isa

30. september 2021 | Uudised

Danny Garcia isa Angel oli narkodiiler. Angel üritas enne seda ausat elu elada. 17-aastaselt töötas ta rõivatehases. Palk 320 dollarit kuus. Jätkus vaevalt söögi ostmiseks ja arvete tasumiseks.

1980. aastatel tabas Ameerikat kokaiinihullus. Jõudis see ka Philadelphiasse. Angeli sadadest dollaritest said tuhanded dollarid kuus. Angeli naisevend lasti maha 22-aastaselt. Angelile torgati püstolid näkku ja rööviti 8000 dollari eest kokaiini. Angel kolis naise ja kahe pojaga ohutumasse linnaosasse, kuid jätkas narkokauplemist. 1998. aastal määrati talle kaks aastat vanglat.

Pojad olid Angeli jaoks kõik. Erik oli vanem, Danny kaks aastat noorem. Vaiksed poisid, aga Dannys oli midagi teistsugust. Sellest poisist saab poksija, ütles Angel ja viis 7-aastase Danny trenni. Danny oli 12, kui isa vanglast vabanes. Angel oli karm treener: Danny menüü koosnes kalast, salatist ja veest. Mures ema andis pojale vahel salaja liha.

Sõprade jaoks oli Dannyl aega vähe. Pruutidest võis vaid unistada. „Iga tüdruk, kellega ma käisin, küsis, miks mu isa alati nii kurja pilguga on,” sõnab Danny.

Poksimaailmas on tülli läinud palju isasid ja poegi. Roy Jones seenior ja juunior. Shane ja Jack Mosley. Tihti ei anna isad poegadele vabadust areneda. Danny Garcia oli erinev ka selles mõttes, et ta uskus isasse jäägitult.

2005. aastal võitis ta juunioride meistritiitli Ameerikas ja turniiri Soomes. Järgmisel aastal tuli Ameerika täiskasvanute kuld. Amatöörina oli Danny Garcia 107-13. Teda ootas suur tulevik profina.

2006. aastal diagnoositi Angelil aga kurguvähk. Tal oli elada kuus kuud, kui ravi ei saa. Voodirežiimil Angel kuivas kokku. Danny isata trenni ei läinud. Teised treenerid tegid talle ettepanekuid, aga Danny ei tahtnud kedagi teist. 2007. aastal suutis Angel trenni minna. „Perekonna usk minusse aitas mu jalule,” ütleb Angel.

Angeli usk pojasse oli sama vankumatu. 2008. aastal oli Danny profina 5-0 ja pidi poksima Oscar De La Hoya soojendusmatšis. Mõni tund enne matši Danny vastane loobus. Uueks vastaseks pakuti Julio Gamboa: 42 matši, vasakukäeline. De La Hoya treener soovitas Dannyl keelduda. Angel ütles, et kui poeg ei suuda sellist poksijat võita, ei saa temast meistrit. Danny alistas Gamboa kuues raundis.

Danny sai WBC meistriks (63,5 kg) 2012. aastal võiduga Erik Moralesi üle. Mida kuulsamaks Danny muutus, seda rohkem Angel talle kaasa elas. Tema käitumist pressikonverentsidel oodati. Enne kohtumist Amir Khaniga tantsis Angel pressikonverentsil, tögades Khani poksimisstiili. Enne korduskohtumist Moralesiga sattus Angel sõnasõtta Moralesi isaga. Seejärel provotseeris ta Brooklyni spordipoes Zab Judah’t.

„Mulle ei mahu pähe, et inimesed ei usu Dannysse. Ta on meister. Mida ta peab tegema, et usutaks?” küsis Angel.

2021. aastaks on Danny 36-3. Viimati poksis ta aasta tagasi Errol Spence’iga.

GoodFight

GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?

Vaata veel