Maailma üks lugupeetumaid kikkpoksijaid Artjom Levin (56-7-2) tegi 21. juunil 2014 Gloryl seda, mille kohta Mirkko Moisar ütleb: kolm venda ühel õhtul ära kõmmutada on jõhker.
Levin kõmmutas ära Alex Pereira, Filip Verlindeni, Joe Schillingi ja võitis keskkaalu meistritiitli. Võit finaalis Schillingi üle oli seda magusam, kuna Levin aasta varem nelja mehe turniiri finaali lisaraundis talle kaotas. Viimases raundis käis nii pöörane võitlus, et Levini konkurent ja sõber Artjom Vahhitov arvas, et viha pimestas muidu tasakaalukat Levinit.
Levin ütleb „Lähivõitluses”, et tegelikult oli kõige raskem turniiril hoopis kohtumine praeguse meistri Pereiraga. Kui ta varem võitles meestega, kes asusid temast tabelis allpool, siis seekord olid kõik kõrgemal, Pereira aga eriti. Pärast esimest kohtumist närv kadus ja läks lihtsamaks.
Sel ajal 28-aastane Levin räägib, et viimati võttis suurelt kaalus alla, kui oli 23-aastane: 8 kilo. Kuskilt eriti võtta polnud ja siis otsustas, et tuleb lõpetada endale valetamine ja minna uude kategooriasse. „Kõige rohkem suudan maha võtta 1-2 kilo. Kui tegeled kaalukaotamisega, ei mõtle enam sellele, mis lööke peaks treenima ja tase hakkab langema,” selgitab ta.
Glory meister on väga hea olla, teatab Levin. Ta ei taha mingit muud sarja. Ei tunne, et midagi jääks saavutamata kuskil mujal selle tõttu. Tegelikult läheb aga nii, et ta kaotab Glory tiitli 2016. aastal ja ongi pärast seda võidelnud sporaadiliselt.
Levin räägib fännidest ja sedagi ehk saab vaadata nüüd uues valguses. USA-s on fännid sellised, et kui oma mees hästi ei poksi, toetatakse ka vastast, kui hästi poksib. Euroopas on teistmoodi. Inglismaal tundus Levinile pärast viigiga lõppenud kohtumist Steven Wakelingiga 2012. aastal, et tuleb pärast matši veel poksida võitja selgitamiseks, sest fännid laamendasid.
Välismaal meeldib Artjomile kõige rohkem Tais. Meeldib vahel tulla täiesti tsivilisatsioonist välja, välja internetist, mobiiltelefonidest ja mediteerida.
Levin proovib viimasel ajal vabavõitlust ja treenib USA-s. Paljude venelastega kohtuski ta alles American Top Teamis, mitte Venemaal. Paljakäsipoksi ta proovida ei soovi, sest tervis on tähtis. “Paljakäsipoksis kuuled, kuidas ninaluu puruneb!” naeratab Artjom.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
