Rakvere Põhjakeskuses toimus täna õhtul Yakuza Fight 6 NEW ERA ametlik loos, kaalumine ja pressikonverents. Homme, 16. märtsil astub Rakvere Spordikeskuses tai, kikk- ja klassikalises poksis meistritiitli oma nimele kirjutanud Sigrid Kapanen ringi Tšehhist pärit Tereza Dvořáková vastu.
Milline näeb välja Kapaneni võitlusõhtu päev?
Kapanen sõnast pärast kaalumist antud intervjuus Goodfight`ile, et kavatseb täna õhtul midagi head süüa, seejärel natuke puhata, veel natuke head toitu süüa ja siis magama minna. Ta nentis, et tavaliselt on kaalu võtmisest sedavõrd väsinud, et läheb õhtul 22-00 vahel magama ning ärkab hommikul umbes 10-st üles. „Võitlusõhtu päev näeb välja nii, et ärkan üles, kõigepealt söön hommikusööki, siis natukene näiteks räägin oma treeneriga või arutame asju läbi. Umbes 12 ja 14 vahel teen veel ühe uinaku ja üritangi reaalselt magada nii kaua kuni tunnen, et olen välja puhanud.
Seejärel mingi aeg pean juuksed korda tegema ehk mul on juuksur, kes teeb mulle patsid pähe. Naudin veel head toitu ja siis ongi minna aeg areenile. Seal vaatame teisi matše, valmistume kergelt, seome käed ära, paneme riidesse, teeme lapasid, teeme nalja, tantsime ja siis tuleb minu aeg ringi astuda,“ rääkis ta oma päeva kohta enne võitlust lähemalt.
Rääkides sellest, kas noor sportlane saab endale hotelli lubada, kui võitleb väljaspool oma kodulinna, vastas Kapanen, et õnneks on Yakuza Fight`il korraldajate poolt olemas hotell. „Tavaliselt kui näiteks Tallinnas sündmused on, siis ööbin Ringo õe juures. Seal on alati selline mugav olla.“
Sotsiaalmeedia ja vaimne pool
Sotsiaalmeediast ja vaimsest poolest rääkides, siis Kapanen nentis, et eks ta õhtul enne matši ikka sotsiaalmeediat vaatab – scrollib näiteks Instagramis. Võistluspäeval püüab ta aga võimalikult vähe internetis olla, sest inimesed küsivad vahepeal väga rumalaid küsimusi. „Näiteks kas olen närvis või midagi sellist… Või kas mul on veel pileteid. Siis annan Ringo kätte oma telefoni ja ütlen, et okei, mul ei ole seda vaja.“
Tund enne ringi minekut
Kapanen rääkis, et tund enne ringi minekut on lapade töö. Lisaks arutavad nad Ringoga läbi, mida on viimased kuu aega treeninud, mida peavad kindlasti kasutama ja hetk enne matši mõtleb sportlane, et okei – lähebki lahti. Küsimusele, kas ta ennast ka võitjana ette kujutab, vastas Kapanen, et kindlasti kujutab. „Ma ei kujuta kunagi ette, et minu käsi jäetakse alla. Ma kujutan ikka ette, et mu kästi tõstetakse üles, aga ma ei taha öelda, et lähen kindlalt võitma. Ma ei tea, mida kohtunikud selle kohta arvavad. Mina ei ole kohtunik. Mina lähen lihtsalt ja annan endast kõik.“
Ma ei kujuta kunagi ette, et minu käsi jäetakse alla. Ma kujutan ikka ette, et mu kästi tõstetakse üles, aga ma ei taha öelda, et lähen kindlalt võitma.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?