Don King saab tänavu 90-aastaseks. See teda ei takista – ta organiseerib 29. jaanuaril poksiõhtut, kus World Boxing Associationi meistrivöödele peaks poksima Manuel Charr ja Trevor Bryan ning ka tippmahhinaator Beibut Šumenov ja Raphael Murphy. King, WBA, poksijad – kes manipuleerib kellega?
Mootorsuu King tundub nii ainulaadne, et kui ta oli valmis tehtud, visati vorm ilmselt minema. Kurtide arvates on kuuljad emotsionaalselt represseeritud, sest nad peituvad sõnade varju. On öeldud, et kui asetada Kingi aju tuvi pähe, hakkaks see tuvi tagurpidi lendama.
King oli algul suur mahhinaator World Boxing Councilis. Kui Leon Spinks võitis 1978. aastal WBA ja WBC vööd, võttis WBC Spinksilt vöö ja pani selle nimel poksima Kingi poksijad Ken Nortoni ja Larry Holmesi. Isegi siis, kui Mike Tyson kaotas Buster Douglasele, käis King WBC-le ja WBA-le peale, et need tunnistaks võitjaks Tysoni, kuna kohtunik olevat lugenud Douglasele liiga kaua. Rahva survel sai King seekord siiski lüüa. Kui aga Tyson 1995. aastal vanglast väljus, andis WBC talle kohe edetabelis esikoha.
1963. aastal asutatud WBC on neljast suurest vanuselt teine organisatsioon. 1975. aastast valitsevad seda Sulaimanid: esmalt Jose ja pärast tema surma 2014. aastal poeg Mauricio.
1962. aastal asutati WBA, mis 1921. aastast oli kandnud nime National Boxing Association. WBA etteotsa asus 1982. aastal Gilberto Mendoza ja pärast tema surma 2016. aastal poeg, kel nimeks samuti Gilberto. 1982. aastal kurtis promootor Bob Arum, et pidi WBA ametnikele altkäemaksu andma, et oma poksijatele edetabelis kohti saada. WBA-s on kõige rohkem meistreid, kuni neli kaalu kohta. Nii olid aasta eest üliraskekaalul WBA Super champion (Anthony Joshua), WBA champion (Manuel Charr), WBA interim champion (Trevor Bryan) ja WBA Gold champion (Robert Helenius).
Bobby Lee kaotas WBA presidendivalimistel Mendozale ja asutas 1983. aastal International Boxing Federationi, mis 1977. aastast oli kandnud nime United States Boxing Association. IBF-i ei suhtutud tõsiselt enne, kui Larry Holmes loobus WBC vööst IBF-i kasuks. 2001. aastal mõisteti Leele vanglakaristus altkäemaksu võtmise eest. Bob Arum tunnistas, et maksis talle George Foremani ja Axel Schulzi matši korraldamise eest mühaka koguse raha, 100 000 dollarit. Kohus trahvis Arumit 125 000 dollariga. (Ka Arum saab tänavu 90.) Lee ja King olid 1992. aastani verivaenlased, siis hakkasid aga IBF-i edetabelitesse ilmuma Kingi poksijad.
Ka 1988. aastal loodud World Boxing Organizationi tekkes oli süüdi WBA, kelle reeglitega WBO loojad päri polnud. WBO-l ei õnnestunud raskematesse kaaludesse USA staare peibutada, kuid väiksed Chris Eubank ja Naseem Hamed tegid organisatsiooni Euroopas popiks. WBC tunnustas WBO-d 2004. aastal, IBF kolm aastat hiljem. Jaapani Poksiliit ei lubanud Jaapani elanikel WBO tiitlitele poksida 2012. aastani.
Poksiorganisatsioone nimetati Tähestikubandiitideks ja nende tegevust väljapressimiseks. 1992. aastal peetud Evander Holyfieldi ja Larry Holmesi tiitlimatši eest küsis WBC Holyfieldilt tavapärased 3% tema 15 miljoni dollarisest teenistusest ($450 000), WBA ja IBF aga kumbki $150 000. Kõik kolm võtsid $100 000 Holmesilt, kes teenis 3 miljonit.
1991. aastal võttis WBA tiitli Mike McCallumilt, kes ei tahtnud neile anda 115 000 teenitud 500 000 dollarist, mille ta pistis kotti matši eest James Toneyga. 15 000 oli 3%, 100 000 pandi aga otsa, kuna McCallum poksis Toneyga, IBF-i meistriga, mitte WBA väljavalitud Steve Collinsiga.
Eddie Hearn, kes Boxing Newsi arvates on praegu nr 3 kõige mõjukam mees poksis, ütles eelmisel nädalal, et kuna koroonaajal on matše sunnitud korraldama poksijad, muutuvad organisatsioonid mõttetuks: „Meie riskime rahaga. Nemad lihtsalt võtavad meie raha ja tänavad.”
Paavst Franciscus nimetab raha „saatana sõnnikuks”.
Charr poksis viimati 2017. aastal, Bryan ja Šumenov 2018. aastal. Charr ei tea, kas ta 29. jaanuaril poksib. Matš pidi toimuma 2020. aasta mais, kuid pandeemia tõttu lükkus. WBA teatas lõpuks Kingile, et kui 29. jaanuariks pole see peetud, läheb korraldusõigus WBA-le. „Bryan ei soovi minuga poksida. King sunnib mind lepingule alla kirjutama, aga seda ma ei tee! Ent ma olen 200% valmis poksima,” ütleb Charr, kellelt võeti dopingu tõttu tiitel, kuid anti B-proovi segaduse tõttu tagasi.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
