VIDEO I Uku Jürjendal: kõik on võimalik, kui paned kogu oma energia ühte asja

Enesearengu teejuht Tiit Trofimov vestles oma podcast’is „Keset elu“ poksija Uku Jürjendaliga. Uku elu üks suurimaid äratusi oli kinnipidamisasutuses viibimine, mis pani teda ümber hindama kogu oma elu ja kus tehtud järeldused viivad teda spordimaailma tippu. Ta sai aru, et isegi kinnipidamisasutuses on võimalik elada sellist elu nagu sa päriselt tahad.

Otsus pühendada oma elu spordile

Uku tõdeb, et alguses üritas ta kinni istudes lihtsalt päeva õhtusse veeretada nagu paljud teisedki. Seal hakkas ta lugema. Alguses ajaviiteks, aga siis läks aina enam raamatutesse sisse. Esimene raamat, mis teda äratas, oli „Mõtle positiivselt“. See aitas momentaalselt muutuda.

Varem oli Uku seadnud oma elu nii, et kõik vajas tegelemist. Tavaline rööprähkleja. Ta poleks saanud olla oma asjaajamistest päevagi eemal, muidu oleks kõik kasvanud üle pea. Aga kinnipidamisasutuses võttis ta vastu otsuse, et pühendab oma elu vaid ühele asjale – spordile.

Ta möönab, et alguses tundus see võimatu, kuidas siis teenida raha… see ei ole lihtsalt võimalik. Kuid ta õppis peagi, et kui paned kogu oma energia ühte asja, on kõik võimalik!

Tähtis on teada oma piire

Kinnipidamisasutuses on muidugi võimalused piiratud, aga ta leidis ikka võimaluse, kuidas poksida. Näiteks tegi 10 tundi järjest varjupoksi või nii kaua kükke kui üldse jõuab. Ta püüdis püstitada enda rekordeid ja täita väljakutseid.

Ukule annab power’it see, kui ta teab, mis on tema piirid. Kogu aeg ei pea nii ekstreemset trenni tegema, aga on hea teada, milleks oled võimeline. Tema on näiteks suuteline tegema 3000 kükki.

Hetkes olemise kunst

Uku teine elumuutev raamat oli Eckhart Tolle kirjutatud „Siin ja praegu“, millest ta tollal aru ei saanud. Nüüd uuesti lugedes, mil ta on tegelenud enesearenguga, saab ta aru.

Kohalolu tähendab Uku jaoks, et kui sa teed asju hetkes olles, saavutad häid tulemusi. Ta selgitab, et varem ta mõtles 3-minutilise raundi ajal kogu aeg, palju on veel lõpuni jäänud. Nii tekkisid probleemid võhmaga. Ta arvas, et tal on füüsiline puudujääk ja ta peab võhma juurde tekkima, kuigi tegelikult oli ta võhmaga kõik korras.

Nüüd saab ta aru, et kui suudab end hetkesse panna, on ta väga täpne ja efektiivne ning järsku käibki kell… ta ei mõelnud hetkegi, palju on veel lõpuni jäänud. „Nii lihtne see ongi,“ jagab ta midagi, mida õppinud on.