Manuaalterapeut/kiropraktik Priit Kõrve on üle 20 aasta töötanud taastusravi valdkonnas. Lisaks on ta Eesti Wushu Kungfu Föderatsiooni aupresident. Kõrve selgitab, et professionaalse spordiga tegelemine kätkeb iseenesest ohtu ning kui oma keha treenida piiri peal, on traumad ja ülekoormus vigastused kerged tulema.
Priit Kõrve. Foto: GoodNews, Karen Härms
Mis on kiropraktika ja manuaalteraapia?
Manuaalteraapia on diagnostika ja ravi meetod, kus terapeut mõjutab oma kätega patsiendi organismi, kasutades vajadusel erinevaid abivahendeid. Manuaalteraapia peamine eesmärk on normaalse liigeste liikuvuse taastamine lülisambas ja teistes tugi-liikumisaparaadi piirkondades.
Priit Kõrve. Foto: GoodNews, Karen Härms
Kiropraktika tegeleb närvi-lihaste-skeletisüsteemi ja selle haigussümptomite diagnoosimise, ravi ja probleemide ennetamisega. Rõhku pannakse manuaalsetele tehnikatele, sh liigeste korrigeerimisele ja/või manipulatsioonidele, mille fookus on suunatud subluksatsioonidele.
Sisuliselt inimese jaoks on tegemist samade probleemidega ja samu tehnikaid kasutavate spetsialistidega. Olenemata ametinimetusest kasutatakse samu tehnikaid olenevalt terapeudi enda eelistustest ja patsiendi probleemidest.
Kiropraktiku ja manuaalterapeudi poole pöördutakse sagedamini kaelavaludega, alaseljavaluga, liigestega seotud probleemidega ja teiste tugiliikumissüsteemi probleemidega. Põhjused peituvad sageli tööga või spordiga seotud valedes asendites ja ülekoormuses, vaba aja veetmisel oma võimete üle hindamises, väheses liikumises jms.
Priit Kõrve. Foto: GoodNews, Karen Härms
Sportlastest pöörduvad Priit Kõrve poole kergejõustiklased, iluuisutajad, võitluskunstide harrastajad, golfimängijad, krossisõitjad ja paljud teised.
Kontrollis peaks käima kaks korda aastas
Kõrve rõhutab, et aktiivselt spordiga tegeleja peaks käima kontrollis kaks korda aastas (teistel soovituslik), kevadel ja sügisel, et ennetada probleemide teket. Sellel perioodil toimub liikumisharjumuste muutus, mis soodustab nõrkades kohtades probleemide avaldumist. Peamiselt tuleks käia vastavalt vajadusele ehk kui on liikumisaparaadis probleem, tuleb sellele kohe leida lahendus, et asi krooniliseks ei muutuks. Tablett leevendab enamjaolt, kuid ei kõrvalda põhjust,” ütleb Kõrve.
Kõrve rõhutab, et kui valulikkus ei lase liikuda, ei maksa seda kannatada. Kui on trenni tehtud ja lihas valus, on see normaalne nähtus. Aga kui valulikkus ei lase liikuda, viitab see sellele, et peaks kellegagi nõu pidama. Terava, tiriva, põletava või kiirgava valu puhul tuleks kindlasti otsida abi.
Küll aga paneb ta südamele, et ehkki kiropraktik ja manuaalterapeut saab aidata, peab ka ise oma igapäevaharjumusi muutma ning lihaskorsetti tugevdama, et sama probleem ei korduks. Kõrve selgitab, et tema teeb esmalt patsientidega paremaks mehaanilise poole ja edasi soovitab harjutuskava või saadab kolleegi Kristina Värineni või Pjotor Voronõi juurde, kes annab harjutuskava, et tulemust hoida. Ka on Kõrve kodulehel terveselg.ee ohtralt videoharjutusi, mida ise teha saab.
Kui mehaanikapool on korras, on lihaskorseti tugevdamine efektiivsem. Vahel võib olla küll abi lihastega tegelemisest, aga kui mehaanika on vale, töötavad lihased ikka valede nurkade all ja efekt ei ole nii suur.
Priit Kõrve. Foto: GoodNews, Karen Härms
Kui lähed trenni, et kaalu langetada, pea silmas seda
Kõrve selgitab, et rasvkoe kiirel kadumisel hakkavad tööle lihasstruktuurid, mida varasemalt toestas keha rasvkude – tekib nii-öelda ebastabiilsus (kaalulangetusega käsikäes peab toimuma lihaskorsetti tugevnemine). Pärast seda on vigastused kerged tekkima kas raskuste tõstmisel või halvas asendis magamisel.
Eriti ohtlik on see liiga kiirel kaalulangetamisel. Tänapäeval kiputakse otsima ja reklaamima võimalusi, kuidas võimalikult lihtsalt ja lühikese aja jooksul kaalu kaotada. Ta toob näiteks kaalulangetussaated, kus osalejatel alguses kaal mühinal langeb – tehakse kõvasti trenni, piiratakse toitumist, kuid mingi hetk tuleb sein ette. Kaal enam ei kuku.
Kõrve selgitab, et kahe-kolme kuu pärast, kui on trenniga alustatud, algab lihasmassi kasvamine/tugevnemine. „Lihased kasvavad ja need kaaluvad rohkem kui rasvkude,“ selgitab ta, et paljudel kaalulangetajatel võib selline vaheetapp motivatsiooni alla tõmmata, kuna kaalunumber enam alla ei lähe nii kiiresti ja arvatakse, et treening enam ei toimi. „See ei ole näitaja, mis peaks hirmutama, et midagi on valesti. Tegu on lihasmassi asemele tulemisega ning nädala-paari pärast hakkab kaal jälle edasi langema,“ ütleb ta.
Et vaevusi vältida, peaks tegema kaalu langetades lihastreeningut, et hoida keha stabiilsena. Kui lihased pole piisavalt tugevad, võivad tekkida liigestes ja selgroos vaevused. „Ettevaatlik peab olema ka erinevate võimalike libastumiste ja kukkumistega, näiteks neerud – kui varasemalt olid neerud rasvkoega ümbritsetud, siis madalama rasvaprotsendiga on kukkudes suurem tõenäosus neerusid traumeerida,“ hoiatab ta.
Kaalulangetusel võiks lisaks toitumisspetsialistile konsulteerida ka füüsilise koormuse poolelt manuaalterapeudi või kiropraktikuga ning füsioterapeudi või personaaltreeneriga, kes aitab kogu programmi kokku panna ning aitab probleemide tekkimisel leida õigeid lahendusi.
Merje Miller
