Naiste kikkpoksiakadeemia meestreener Boriss: meil on sarnane ideoloogia

Tartus tegutseb naistele mõeldud kikkpoksigrupp, mida veab Boriss Blinov.

Boriss on võitlusoskusi lihvinud 2002. aastast, sellest aasta Inglismaal elades. Tai ja kikkpoksi hakkas õpetama 2010. aastal. Boriss püüab end pidevalt täiendada ja asub meile seetõttu rääkima isegi ajaloost.

„Esimene ametlik poksivõistlus kinnastes naiste seas viidi läbi aastal 1876. Pean seda aastat naiste võitluskunstiajastu alguseks,“ ütleb ta.

Ta jätkab: „Tänaseks on võitluskunstis kujunenud kolm suunda: professionaalne, amatöör- ja massisport. Treeningutel osalemiseks ei ole vaja mingeid erilisi füüsilisi eeldusi. Oluline on huvi ja motivatsioon.“

Kuidas sündis teie akadeemia?

Ilmselt ei oleks see tõsi, kui ma ütleks, et minu eesmärgiks oli algusest peale arendada just naiste kikkpoksi. Alustasin mehi treenides, aga ühel päeval mind lihtsalt paluti, et viiksin läbi trenni naistekollektiivile. Naiste suurt huvi ja pühendumust nähes sain ma aru, et selles idees võiks olla potentsiaali. Naiste enesekaitseoskusi arendades saame muuta ühiskonda turvalisemaks ja seeläbi maailma paremaks.

Tõesti kuuluvad seltskonda peale teie ainult naised? 

Jah, meie tiimis on ainult naised vanuses 12-50 eluaastat.

Palju teil naisi trennis käib ja millega need naised igapäevaselt tegelevad? 

Tavapärasest poksitrennist rääkides kujutavad kõik ette saalitäit suuri ja tugevaid mehi. Meie juurde tulles näeb hoopis teistsugust pilti. Poksikotte löövad naised, kes on elukutsetelt ja elustiilidelt väga erinevad, aga kõiki meid ühendab armastus kikkpoksitrenni vastu. Meie seas on nii modellid kui ka näitlejad, juhatajad, noored emad, sekretärid, IT-spetsialistid, ärinaised, tudengid ja kooliõpilased. Hetkel käib trennis ligikaudu 40 naist.

Mis on peamine põhjus, miks naised teie juurde trenni tulevad?

Me kõik oleme sarnase mõtlemisega inimesed, meie eesmärk on areneda, minul treenerina ja naistel sportlastena. Meil kõigil on sarnane ideoloogia. Mulle meeldib väga jagada teadmisi ja oskusi, motiveerida ja ka olla toeks teistele. Naised, kes tulevad trenni, tahavad proovida midagi uut või esitada endale väljakutset. Mõned tulevad konkreetse sooviga õppida ennast kaitsma, osad tulevad selleks, et vabaneda stressist ja agressiivsusest, mis on kogunenud päeva jooksul, ning osad tulevad lihtsalt arendama füüsilist vormi uues ja huvitavamas trennis. Nad sulanduvad atmosfääri, kus kõik on keskendunud tulemusele ja ei ole aega peegli ees keerutamiseks ja selja taga rääkimiseks. Me kõik oleme üks suur pere, kes käib koos üritustel ka väljaspool trennisaali. Meie grupis on alati läbivalt sõbralik ja üksteist toetav suhtumine.

Tooge mõni emotsionaalseim muutus naises, mida olete treenerina näinud.

Tihtipeale on nii, et kui inimesel on eelsoodumus ja potentsiaali sporti teha, siis ta suunab oma energiat mujale ja tema potentsiaalist saab ainult teoorias rääkida. Palju on aga inimesi, kelle tervis ei ole just kõige parem, aga see-eest on neil meeletu tahe ennast ületada ja mitte alla anda. Ka minu juures käib inimesi, keda vaadates näed metsikut sisemist energiat ja kelle ees seisvad barjäärid on kõigest väike takistus eesmärgi saavutamise nimel. Koos me saame neist jagu. See motiveerib ka mind meeletult.

Võitlussport ja naised on teie jaoks siis täiesti normaalne nähtus?

Võitlussport on saanud populaarseks trendiks naiste seas viimaste aastate jooksul. Poksimine kui üks fitnessisuund, mis on kohandatud naistele ja muudetud ohutuks, on populaarne üle kogu maailma. Võitluskunstiga tegelemine annab suurt kasu, sest see haarab töösse kõik lihasgrupid. See on suurepärane nii kardio kui ka jõutreening, kus keha töötab peamiselt anaeroobsetel tingimustel. Väga hea näide on Victoria’s Secretsi inglid, kes ligi kuu enne lavale astumist tegelevad vähemalt viis päeva nädalas poksiga. Mitte selle poksiga, kus sparritakse ringis ja lüüakse ninasid katki, aga just fitnesspoksiga, mille käigus kasutatakse kõige huvitavamaid harjutusi, mida poks pakub. Neid on piisavalt palju, et teha programm eraldi fitnesspoksi jaoks. Harjutused on efektiivsed, dünaamilised ja funktsionaalsed. Võitlussport koos toitumise ja taastumise reeglitega on kindlaks teeks suurepärasele enesetundele ja ideaalsele vormile.

Kahjuks levib meie seas vale arusaam, et võitlussport on seotud vaid traumadega, katkiste ninadega ja sinikatega silmade all. Minu mõte on näidata inimestele, et kikkpoks saab olla ka kui äge fitnessitrenn, mis toob vägagi häid tulemusi. Saab nii langetada kaalu kui ka kasvatada lihasmassi, tugevdada tervist, parandada koordinatsiooni ja enesekindlust ning saada veel tuhandeid positiivseid emotsioone. Poksitrenni saab väga edukalt teha nii, et lööd vastu poksikotti või löögipindu. Keegi ei sunni lööma teist inimest.

Aga miks paljude inimeste jaoks ikkagi ei ole?

Šovinism ja halvustav mõtteviis võitlusspordis esineb peamiselt naiste professionaalsete võistluste tõttu, kus nagu ka igas spordialas juhtuvad eri raskusastmega traumad. Kui sinikad mehel assotsieeruvad mehelikkusega, siis haavad naisel on pigem vastupidiseks naiselikkusele.

Peate oluliseks, et naised suudaksid enda eest seista. Puudutab see teema teid kuidagi sügavamalt? 

Tänapäeval on väga oluline osata enda eest seista, isegi algtasemel, sest kahjuks kodune vägivald ja muud vägivallaliigid puudutavad paljusid naisi. Õnneks harva kuulen naistelt, et nad pidid ennast kaitsma ja oli kasu sellest, mida trennis õppisime. Minu jaoks on see kui plinkiv majakas horisondil, mis sümboliseerib seda, et oleme õigel teel.

Õnneks pole minu elus olnud sündmusi seoses naistevastase vägivallaga ja see teema ei puuduta mind isiklikult, aga minu missiooniks on õpetada oma treeningmeetoditega teisi ennast kaitsma vähemalt mingil määral.