Kui 1940. aastatel oleks tehtud küsitlus, mis on kogu maailma lemmikraamat, oleks võitnud ilmselt Ernest Hemingway „Kellele lüüakse hingekella?”.
Hemingway oli aktiivne poksija noore mehena ajalehes Kansas City Star töötades. Üks parimaid mehi, kellega ta sparris, oli Tom Heeney, kes poksis 1928. aastal Gene Tunneyga tiitlile. Hemingway sparris ka Tunneyga ja see lõppes nii, et Hemingway ei tahtnud sellest rääkida. Tõde selgus lõpuks Tunney pojalt.
Tunney käis Hemingwayl vahel Kuubal külas ja Hemingway soovis alati paljakäsi natuke poksida, eriti kui oli enne võtnud lõbusa napsi. Tunney enamasti urises tugitoolist: ei. Ta oli kunagi viga teinud New Yorgi poksikomisjoni juhile, kes ka arvas, et poleks midagi toredamat tšempionile trennis virutamisest. Tunney teadis, et sama asi võib juhtuda Hemingwayga, sest ka Hemingway ei osanud sparrida ega suutnud vastu panna kiusatusele lüüa, kui nägi võimalust.
Oli mehi, kellega Tunneyl meeldis sparrida, näiteks ärimees Bernard Gimbel, kellega trenn oli pooleldi varjupoks, aga Hemingway tegi muidugi täpselt seda, mida Tunney kartis: lõi madalale, võib-olla kogemata, aga see tegi valu. Tunney raevus ja pani teele löögi, mis peatus millimeetrite kaugusel Hemingway näost. „Ära mitte kunagi enam niimoodi tee!” ütles Tunney. Sellel lapsemeelsel lausel oli selline jõud, et Hemingway pealt oli edaspidi näha, kuidas ta mõtles Tunneyle taas vahel ettepanekut näha, kuid suutis alati end talitseda.
5. aprillil hakkab Ameerika teleekraanidel jooksma kuuetunnine sari „Hemingway”, mille autor Ken Burns on vändanud legendaarse dokumentaalfilmi „Unforgivable Blackness: The Rise and Fall of Jack Johnson” (2005) ja lõpetab praegu filmi „Ali”. Burns on filmitegija, kelle töödes esitavad kangelaste mõtteid näitlejad. Hemingwayd häälestab Jeff Daniels, tema naisi Meryl Streep, Keri Russell jt.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
