Kevin Renno Muay Thai Liigast: kaotusi ei tasu karta, neid on vaja ka saada!

30. august 2018 | Muay Thai Liiga, Uudised

Selle aasta esimene Muay Thai Liiga etapp toimub 6. oktoobril. Palusime liigat vedaval Kevin Rennol veidi tausta lahti seletada.

Liiga alustab oktoobrist taas – tähendab, et sportlased on valmis ja vajavad enese proovile panemist?

Muay Thai Liiga on justkui vundament, kuhu tulevad erineva tasemega võistlejad, kellest kasvavad tuleviku tegijad, kes saavad minna erinevatele suurematele võistlustele. Eesmärk on koguda enda matšide arvu, mis on võitlusspordis väga oluline. Teine on olemasoleva vormi hoidmine. Kunagi oli võistlusi vaid paar korda aastas, inimene ei ole siis motiveeritud treenima ja noortel sportlastel kaob motivatsioon üldse ära. Kui sul on sügisest ette nähtud tihe võistlusgraafik, paneb see sind pingutama.

Eesmärk on koguda enda matšide arvu, mis on võitlusspordis väga oluline.

Võistlustel käimine on seega ikkagi  hädavajalik?

Jah, ikka. Sporti tehes on kaks suunda: kas teha seda lihtsalt harrastajana või kui tahad teha tõsisemalt, siis tuleb võistlustega alustada võimalikult varakult. Olen MM-idel ja muudel suurtel üritustel käies mõistnud, et seal on samad võistlejad, kes kasvavad edasi juunioridesse ja seenioridesse. Siin tulebki lastest saati hakata sportlasi kasvatama, lootes, et me hakkame praegu kasvatama olümpiavõistlejaid Eesti jaoks. Tuleb näha ja tegutseda suuremalt.

Lastest saati tuleb hakata sportlasi kasvatama, lootes, et me hakkame praegu kasvatama olümpiavõistlejaid Eesti jaoks.

Muay Thai Liigas astuvad ringi ka lapsed, see on neile paras proovikivi. Vahe nende vahel, kes on käinud ringis ja kes pole, on tuntav. Saab tõelised õppetunnid ikkagi ringis vastasega vastamisi olles?

Kõike sa teoorias ja trennides edasi ei anna kindlasti. See on ringitunnetus. Meie poisid, kes võistlevad ja võistlesid, nutsid esimene võistlus. Ei olnud vahet, kas nad kaotasid, võitsid või jäid viiki, närvid olid need. Kes ütles, et ta ei võistle kunagi, kes oli rahul, aga kõik nad võistlesid teine kord ka. Kõigil on see vaja läbi teha. Kõik tahavad enda lapsi ja sportlasi hoida nii, et nad ei peaks haiget saama või nutma, aga tegelikult on see vajalik.

Miks see vajalik on?

Seda teavad kõik, kes seda teinud on. Sa õpid ühest kaotusest rohkem kui lihtsatest võitudest. Tuleb õppida kaotama. See õpetabki tugevaid sportlasi. See on hetk, kus ta saab suurelt areneda. Seda olen ma märganud ka enda puhul. Mul oli üks suur kaotus. Mõtled, et tahad pooleli jätta, võtad ennast kokku, teed edasi ja mõistad, et oled liikunud jälle järgmisele tasemele. Kaotusi ei tasu karta, neid on vaja ka saada.

Sa õpid ühest kaotusest rohkem kui lihtsatest võitudest.

Mida uus hooaeg uut toob?

Kindlasti tahaks rohkem rõhku panna B-klassi ja poolprofimatšidele, sealt edasi profimatšidele. Enamasti on olnud liigal siiski C-klassi matšid ehk need, kes teevad oma elu esimest viite võistlusmatši. B-klassi tuleb vaikselt juurde, aga paljud B-klassi võistlejad tahavad teha poolprofiklassi ja jõuda profiks. Seega on ka võib-olla B-klass tühjem. Kindlasti on suurem rõhk sellel, et korraldada poolprofimatše ja võistlejad oleks valmis tegema ka B-klassi matše. Kõik algab treenerist, kuna meil treenerid on kõik üle Eesti nii noored. Eestis ei ole olnud kunagi tugevat amatöörpõhja, mis on kõigil teistel riikidel, kes on taipoksis tugevad. Meie kõik treenerid on alustanud kodumaistel ringidel, nad on nii noored, nad ei näe veel seda suurt pilti. Nad suunavad enda õpilasi samamoodi, et amatöör ei ole mõtet olla. Tegelikult nii ei ole.

Kui palju matše mahub ühte päeva?

Meil on neid olnud üle 30, aga siis ei olnud veel poolprofimatše.

Mida publik sellel päeval saab?

Elamusi. Muidugi enamikku amatöörvõistlusi ei käi tavainimene publiku seas tavaliselt vaatamas. Tullakse vaatama oma sõpra, pereliiget või sportlast. Teatakse, mis ajal ta võistlema hakkab ja umbes selleks ajaks kohale tullakse. Amatöörvõistlusi käivad vaatamas ikkagi oma ala fännid. Olen ka oma ala fänn, aga isegi MM-il, kus on maailma parim tase, ei jaksa seal terve päev istuda ja vaadata. Vaatan, kes pakub huvi ja lähen seda vaatama. Aga mida ikka – higi, verd ja pisaraid! (Naerab.).

Monika Kuzmina

Vaata veel