Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia avas Tallinnas uue saali, kus mais alustab Andra Aho tai poksi fitnessgrupiga naistele. Aho pole mitte ainult Eesti meister kikkpoksis ja Baltic Muay Thai Openi võitja, ta on organisatsioonide ISKA ja WAK-1F Euroopa meister ning tai poksi üliõpilaste maailmameister, kirjutab Delfi Naistekas.
Andra, millal ja miks otsustasite ennast treenerina proovile panna?
Esimesed treeningud viisin läbi 2016. aastal, kui ühel treeneril oli tulemas järgmisel päeval matš ja keegi teistest treeneritest teda asendada ei saanud. Astusin mugavustsoonist välja ja võtsin trennid vastu, et ta saaks päev enne matši puhata. Sealt alates olen vahelduva eduga andnud trenne ja eratrenne, olenevalt, palju aega olen selleks enda treenimise ja õpingute kõrvalt leidnud. Tegelikult soov treeneriks saada tekkis mul juba põhikoolis, enne kui tai poksist üldse midagi teadsin. (Naerab.) Sealt maalt on see soov vaikselt minu sees küpsenud ja õiget hetke oodanud.
Poksiring on minevik?
Kindlasti ma nii ei ütleks. Praegu olen lihtsalt suurel määral hõivatud ülikooliga ja pean oluliseks selle lõpule viimist. Kahjuks kooli ja kodutööde kõrvalt aega endale pühenduda praktiliselt pole… Igal võistlusel teisi vaadates ikka kibelen, et tahaks ka.
Mis teeb treenerist hea treeneri?
Oleneb, mida treenitav tahab. Mõne inimese jaoks on hea treener see, kes on särav ja käimatõmbav. Talle piisab sellest ja see ongi täiesti okei. Minu jaoks on eelkõige olulised treeneri teadmised õpetatavast alast. Sportlasena hindan loomulikult ka treeneri võistluskogemust ja seda, et tal oleks minust rohkem teadmisi ja silma, mis näeb väiksemadki tehnikavead ära ja parandab need. Hea treener on pühendunud ja väga teadlik sellest, mida ja miks ta teeb ja kuidas treenitav paremasse vormi saada, analüüsides vastaseid ja vastavalt tulevasele matšile kohaldades treeningud. Lisaks ei anna hea treener järele enne, kui treenitav saavutab soovitud tehnika täiuslikkuse.
Siinpuhul tulebki vahe sisse, kas treenitakse harrastajaid või võistlejaid. See, mis on sportlase jaoks oluline, võib jääda harrastaja jaoks teisejärguliseks ja vastupidi. „Hea“ kui selline on seega väga subjektiivne ja erineb vastavalt treenitava soovidest ja eesmärkidest.
Kumb on keerulisem: ringis enda eest võidelda või saalis teisi treenida?
Minu arvates on need kaks erinevat teed, mis käivad teineteise kõrval. Ringis võitlen enda eest ja olen ainus, kellest sõltub matši kulg. Treenerina ringinurgas olla on jälle teistmoodi kogemus, kus matši ajal on sinu võimuses anda häid soovitusi, kuid sa ei saa teise eest tööd ära teha, isegi kui väga tahaks, mis on kohati isegi vaimselt raskem kogemus.
Saalis teiste treenimine ei ole minu arvates ringis võitlemisega võrreldav, välja arvatud juhul, kui treenitav on sportlane, kelle ettevalmistus suurel määral sinust sõltub ja sa seda teed temaga koos läbi käid.
Naised poksitrennis pole enam ammu harv juhus, aga mille poolest erinevad naiste soovid trennis?
Mina olen aru saanud, et enamik naisi soovib end trennis intensiivselt välja elada ja seega jääb tehnika omandamine teisejärguliseks, sest tehnika õppimise protsess kui selline pole esialgu füüsiliselt nii intensiivne. Tehnikat peetakse huvitavaks, aga samas soovitakse saada suurem koormus just fitnessi osas. Lisaks ei soovi enamik trennis käivaid naisi sparringut teha ega võistlema hakata, mis muudab ka trenni konteksti, kui rääkida just plaanitavast naistegrupist.
Kui palju on Eestis naisi, kes soovivad end poksitrenniga vormi ajada?
Kuna poks on viimastel aastatel üha enam meedia huviorbiidis ja ka võistlustasemel on tai poks Eesti naiste seas jõudsalt kasvanud, siis sellest tulenevalt on ka palju rohkem naisi julgenud poksisaali astuda ja leidnud uue huvitava hobi. Kindlasti on naisi poksisaalis praegu tunduvalt rohkem näha kui siis, kui mina alustasin, ja see on puhas rõõm!
Teie treening on kontaktivaba. Mida see tähendab?
Kontaktivaba treeningu all peame silmas trenni, kus reaalset sparringumomenti ei ole ehk oma oskusi üksteise peal vabas vormis ei praktiseerita. Keskendume intensiivsele rasvapõletusele läbi tai poksi tehnika, tehes tööd rohkem poksikottidel ja lapadel. Samas harjutame ka paarides ja kasutame erinevaid üldfüüsiliste harjutuste elemente.
Mis teeb poksitrennist hea kaloripõletaja?
Trenni intensiivsus ja kogu keha kaasatus. Tai poksis on kasutusel lisaks käte- ja jalalöökidele küünarnuki- ja põlvelöögid ning püstimaadlus ehk klintš. Kombineeritult erinevate jõu- ja vastupidavusharjutustega on tai poks üks parim ja minu silmis mitmekülgseim ja huvitavaim spordiala, millega tegeleda.
Millised poksitrennis kasutatavad harjutused on need, mida võiks iga naine kodus ka iseseisvalt teha?
Iseseisvalt võib harjutada erinevaid jõuharjutusi, nagu kätekõverdused, kõhu- ja seljalihased. Samuti saab teha oma keharaskusega kükke, toenglamangut ja muidugi varjupoksi. Üldfüüsilisi harjutusi, mida oma keharaskusega teha, on palju. Samuti on alati hea võimalus minna välja jooksma või pikemale jalutuskäigule. Igasugune füüsiline liikumine tuleb kasuks, nii poksitrenni jaoks kui ka üleüldise tervise- ja heaolupoole pealt. Aga kunagi ei tohi karta tulla trenni, sest trennis just saavutamegi parema vormi ja enesetunde!
Joanna Müür
Monika Kuzmina
GoodFight looja, võitlusspordi austaja
info@goodfight.ee
