Alari Tammsalu (Team Moisar) oli Eesti Muay Thai Liigas 26. mail 2:1 üle Karl-Allan Nõulikust (Versus).
See oli Karl-Allanile esimene kaotus. Alarile kulus võit ära, sest ta oli liiga hooaega alustanud kaotusega Rainer Valingule (KRVA). Alari sai seal tugeva põlvelöögi pähe, kuid arstid tohterdasid teda ja ta võitles sitkelt lõpuni.
Võite on tal muidugi muidki, juba varasematel aastatel, tänavu 2. etapil aga Andre Jaaksoni (KRVA) üle.
Tegite Keilas vihast tööd. Tulite võitma?
Jah, tulin. Ma poleks võib-olla üldse ringi jõudnud. Minu vastane Robert Poštaritsa sattus minuga autoõnnetusse ja mu sõbral Kerdil oli ka väike vigastus. Juhtus nii, et tegin hoopis Kerdi vastasega matši.
Kuidas vastase esitust kommenteerite?
Vastane tegi üldiselt head tööd. Teadsin, et ta on agressiivne ja kasutasin ära just põlvi, sest ta oli minust natuke lühem.
Kõik matšid pole sellised energilised. Kust teie verejanu tuleb?
Kas just verejanu, aga ütleme nii, et ma tulin andma endast parimat. Mu vend Kristo tegi ka Keilas võiduka matši. Olime mõlemad pool nädalat enne seda gripis. Üks hommik lihtsalt ärkasime okseviirusega. Päev enne Keilat jäin veel ka haigeks, nohu ja kurguvalu, ka kerge väsimustunne, aga suutsin selle energia kuskilt leida.
Kui palju on võitlemise taga füüsilist ja kui palju vaimset poolt?
Kindlasti peavad mõlemad tasakaalus olema. Võid olla füüsiliselt tugev, aga kui oled vaimselt nõrk, siis sellest võib puudu jääda.
Kas sõdalane kardab ringi minna ja ületab oma hirmu või ta ei karda ja läheb tegema seda, mida ta tegema peab?
Oleneb sõdalasest. Eks iga sõdalane mõnes mõttes põeb, aga eneseületus on see kindlasti. Kogemusega saab inimene targemaks ja järgmine kord põeb vähem, sest ta saab aru, et sel pole mõtet.
Miks teil seda ringi minekut vaja on? Keila oli vist juba 12. matš.
Vist jah, loendamine on segamini läinud. Mulle meeldib ennast ületada ja meeldib ka see ala. See annab hea tunde.
Miks te trenni läksite? Kiusati väiksena?
Sellist probleemi pole olnud. Sattusin trenni sõbra kutsel. Polnud just kõige paremaid sõnu kuulnud, aga oleneb ka, kes räägib. Käisin trennis ära ja paremat pole kuskilt leidnud. Sain võitlusspordipisiku külge ja siiani käin.
Kui palju käite teiste matše vaatamas, kui ise ei võistle?
Olen üritanud nii palju käia, kui vähegi aega ja võimalust on olnud. Tahtsin minna Number One’ile, kuid ei tekkinud võimalust. Käisin liigat vaatamas siis, kui mul endal oli vigastus. Vennale ja teistele trennikaaslastele elasin kaasa.
Kes on eeskujud?
Kindlasti minu treenerid Markko Moisar ja Tarmo Kõrs, kes Keilas hea matši tegi. Ka Henry Rohtla ja Maksim Vorovski. Eeskujusid on küll, kuid esikohal kindlasti oma treenerid.
Kui kunagi isaks saate, siis kas oma poja ka poksitrenni viite?
Ma arvan, et kindlasti. See on lahe ala, hoiab füüsilist poolt vormis ja ka vaimset.
Mis on tulevikuplaanid?
Mõtted vahetuvad pidevalt. Olen kohe kooli lõpetamas. Peale seda kaitseväkke, võib-olla Balti Filmi- ja Meediakooli operaatoriks õppima. Kuu aja pärast võin juba teist juttu rääkida.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
