Kazbulat Šogenov treenib taekwondo-harrastajaid Katleri klubides ja Eesti koondist. Viimaselt EM-ilt tõid eestlased kaks kulda ja seitse pronksi.
Kazbulat sai tegevsportlasena ka ise EM-idelt ja MM-idelt palju medaleid (sparring, kompleksharjutused, hüppetehnika, purustamine). Jõudis EM-i finaali sparringus kehakaalus kuni 71 kg.
„Oli au rohkem kui 10 aastat Eesti meeskonnas olla. Olime treener Mihhail Kõlvartiga „esimesed pääsukesed“ taekwondo tippspordiareenil. Praegu realiseerin ambitsioone õpilaste abil. Õpilased peaksid saavutama rohkem kui nende treener. See on normaalne. Me kasutame oma kogemusi ja õpime oma vigadest. Mul on juba palju Euroopa meistreid ja medaliste, sealhulgas üks kahekordne EM-i tšempion – esimene Eesti taekwondo ajaloos – ja üks MM-i kuldmedalist – ka esimene Eestis,“ räägib Kazbulat.
Kazbulat oli ka Eesti meister kikkpoksis (semi-kick, kick-light, full contact, low-kick) ja kudo’s. Võttis osa proffide taekwondo-võistlustest. Need olid täiskontakt-matšid. Tema esimene võistlus toimus Peterburis, vastaseks selle aja tugevaim Maksim Sidorenko: MM-i ja EM-i kuld, Venemaa meister. Kazbulat võitles haigena, palavik ligi 40 kraadi, kuid ei saanud ju keelduda matšist, häbistada treenerit ja riiki. Võita ei õnnestunud, kuigi ta peaaegu saatis Maksimi nokauti, murdis ninaluu käelöögiga. „Aga ta oli tugev võitleja. Töötas lõpuni. Ma austan teda,“ meenutab Kazbulat. Peale seda matši Sidorenko lõpetas profikarjääri. Kazbulatil on sellest kahju.
Foto: Darja Janovskaja
Kazbulat võitles kaks korda Põhja-Korea meistritega. Üks matš lõppes viigiga, ühe Kazbulat võitis. „Mulle meeldis täiskontaktne võitlus. Ma olen väga tänulik oma treenerile ja õpetajale Mihhail Kõlvartile. Mul oli täisväärtuslik ja huvitav spordielu ja karjäär. Seda kogemustepagasit saan praegu hästi kasutada,“ arvab Kazbulat.
Teil pole eesti nimi. Kust te pärit olete?
Mul on tšerkessi-kabardiini juured. Suurem osa mu sugulastest elab Kabardi-Balkaarias. See asub Põhja-Kaukaasias Gruusia piiril, kus paikneb Euroopa kõrgeim punkt Elbruse vulkaan. Olen sündinud, õppinud ja elanud kogu oma elu Eestis. Olen siin omandanud kolm kõrgharidust TTÜ-s, üks neist doktorikraad.
EM lõppes 8. aprillil. Kui kiiresti pärast seda trenni läksite?
Kohe. Minu käe all on umbes 100 last neljas rühmas, kes ootavad oma treenerit. Mul pole aega puhata.
Kui suured olid kulla ja pronksi tasemevahed? Oli rohkem kuldmedaleid realistlik?
Vahed sõltuvad kategooriast. Täiskasvanute kategoorias on absoluutselt teine lugu. Ei taha öelda, et juunioridel ja kadettidel on kergem, aga täiskasvanutel oli küll reaalne saada rohkem kuldmedaleid. Reaalne lootus kuldmedalile oli Erik Lavrovil kompleksharjutustes, samuti Vladislav Žarovil, Vjatšeslav Ištšikil ja Anette Russil sparringus. Lootsin ka rohkem pronks- ja hõbemedaleid saavutada. Kaks kulda ja seitse pronksi polnud kindlasti Eesti võistkonna jaoks maksimum.
Koondisel oli EM-il neli treenerit. Kuidas te seal läbi saite saladusi reetmata? Muidu olete ju konkurendid.
Kui tegeleme Eesti koondise ettevalmistusega, pole me konkurendid. Meil pole üksteise ees saladusi. Me oleme üks meeskond. Me mõtleme mitte ainult oma klubist ja oma sportlastest, vaid tervest meeskonnast. Meil on üks ja selge motivatsioon ja eesmärk: tõsta Eesti Vabariigi sportlaste taset, et tõsta Eesti lipp teistest lippudest kõrgemale ja kuulata Eesti hümni. See on kirjeldamatu hetk. Kes teab, saab aru.
Kõikidel meie treeneritel on oma meetodid. See on väga kasulik teadmiste jagamisel. Me pole kõik ideaalsed, aga kõik probleemid lahendame koos nagu pere. See teeb meid tugevaks. Me ei raiska jõudu sisekonfliktidele, vaid suuname energia õiges suunas. Meil on super tiim ja super liider – Mihhail Kõlvart!
EM-i ajal lahvatas uudis, et Tallinn on toetanud Mihhaili lemmikspordiala suure summaga. Kuidas see mõjutas sportlaste esitust?
Sportlastena keskendusime Itaalias võisteldes vaid oma eesmärgile: võita ja seista selle eest, et võistlustele kogunenud delegatsioonide 1200 liiget saaksid kuulda võitjate auks mängitavat Eesti hümni.
Mis puudutab rahastamist, siis me oleme tavaline spordiklubi, mis konkureerib toetusraha pärast teiste organisatsioonidega. Meie omapära on see, et me näitame pidevalt tulemusi, tuues tiitlivõistluste medaleid ja meil on ka palju harrastajaid. Lisaks korraldame Tallinnas suuri rahvusvahelisi võistlusi. Kuid isegi nende saavutuste taustal me ei saa alati toetust ja kui saame, siis on see täiesti võrreldav teiste spordialadega. Pigem kuulume keskmike hulka.
Treenerina ma suurt midagi ei saa saavutuste eest, kuna olen juunioride ja kadettide treener. Aga noortega töötada on palju raskem kui täiskasvanutega. Seda on vaja veel arendada nii Tallinnas kui ka vabariigi tasemel. Soovite saavutusi? Palun, investeerige! See on tavaline reegel. Meie järgmine väljakutse on olümpiamängude taekwondo. Kui tahame olümpiaks ette valmistada reaalseid kandidaate, peame leidma veel palju rohkem investeeringuid.
Kes teie klubis käivad?
Mina töötan praegu nelja rühmaga Tallinnas Lasnamäel ja Maardus. Mu õpilaste seas on vaid mõned täiskasvanud. Rohkem on lapsi ja nooremaid. Minu vanim õpilane oli 56-aastane. Ta sai MM-il veteranideklassis pronksmedali.
Kui palju on sellel, et Eestist tuleb tippsportlane, pistmist sellega, et mingi alaga siin palju tegeletakse? Lõpuks ju loeb vist ikkagi vaid see, kas on annet.
Anne aitab palju ja kiirendab tulemust. Aga oma kogemusest saan öelda, et suurem tähendus on kannatlikkusel ja töökusel. Distsipliin, regulaarsed treeningud ja treeneri juhiste järgimine on edu saladus spordis.
Räägitakse, et naisvõitlejad lähevad meestest kiiremini närvi, kui matš ei edene nii, nagu nemad tahavad. Vastab tõele?
Tundub, et jah. Nad on emotsionaalsemad. Aga me õpetame neid emotsioone kontrollima. Enesekontroll on võitluskunstides kõige olulisem. Loodan, et saan aidata meie tüdrukuid selles suunas edasi minna ja see oskus aitab neid kogu elu.
Tahaks te koolis ka õpetada, kui te oleks mingi aine spetsialist?
Ma olen geoloogiateaduste doktor. Töötan teadlasena Tallinna Tehnikaülikoolis. Mul on vahel mõned magistri- ja doktoriõppe tudengid. Paar aastat tagasi kaitses üks minu juhendatav välisüliõpilane doktorikraadi TTÜ-s IT-tehnoloogia erialal. Tavakooli jaoks oleksin vist liiga range õpetaja.
Mida huvitavat treenimisel kasutate?
Foto: Darja Janovskaja
Taekwondo on väga huvitav ja lai. Meil on nii palju, mida võib ja on vaja arendada: jala- ja kätelöökide tehnika, hüppetehnika, purustamistehnika, sparringutehnika, enesekaitsetehnika. Ei hakka rääkimagi üldisest füüsilisest ettevalmistusest. Aga kui meil on vaba aega, näiteks suvel, meeldib mulle õpetada maadlust ja enesekaitset. Ma ise tegelesin noorena džuudoga. Ma armastan maadlust.
Mis tunne teil oli algul, kui nägite oma nime eesti keeles kirjutatavat „Šogenov“? Yana Toom ei taha kasutada kirjapilti „Jana“.
Nagu ütlesin, olen ma elanud Eestis kogu elu. Minu eesti keel pole ideaalne, aga ma alati proovin eestlastega rääkida eesti keeles, et praktiseerida oma keelt. Mul pole probleemi, kuidas minu nimi kirjutatakse eesti keeles. Ainuke probleem, et näiteks rahvusvahelises süsteemis pole tähte „š“. Siis tekitatakse mõnikord ebaselgusi, kui inglise keeles kirjutan „Shogenov“. Näiteks kui ostan lennukipileteid.
Mida arvate Eesti poliitilisest olukorrast?
Mina proovin olla poliitikast kaugel. See on määrdunud asi. Aga mind ärritab, kui ebakvalifitseeritud inimesed tegelevad väga oluliste asjadega, teiseks, kui inimesed on ebaõiglased, ja kolmandaks, meie poliitikute seas on liiga palju kitsarinnalist ja äärmuslikku rahvuslust. Ma tunnen inimeste rahvusidentiteedi vastu suurt austust. Tšerkessina, kabardiinina saan eestlastest väga hästi aru. Meie ajaloos olid pärast Kaukaasia 100-aastast sõda väga rasked momendid. Kes teab, see teab. Ja me ka peame meeles oma ajalugu. Aga on vaja liikuda edasi, areneda ja ehitada terve ja tugev riik. Kitsarinnalisele rahvuslusele seda me ei ehita, olen kindel!
Olete moslem. Selle juures on üks huvitav asi: moslemid vist peavad tõusma öösel kell 2 ja palvetama. Teid ei häiri see?
Tänan Jumalat, et olen moslem ja tean, kuidas palvetada Jumalale õigesti. Moslemid palvetavad viis korda päevas. Palvetamise aeg sõltub elu- või asukohast ja hooajast. Hommikupalve algab enne päikesetõusu. Näiteks praegu, aprilli keskel Tallinnas on see kell 3.50. Suvel jah kuskil kell 2. Aga talvel võib see olla kella 6-7 paiku. Kui sul on tugev usk, ei häiri sind miski, mida Jumal sult palub. Palvetamine on hingehügieen. Nagu vesi puhastab keha, puhastab palve Ülimale Jumalale hinge.
Millised võitlussarjad teile meeldivad?
Ma ei jälgi üldse. Ei ole aega ja soovi ka. Mul on elus liiga palju fight’e. Eesti sportlastest meeldib mulle praegu Maksim Vorovski, loobunud sportlastest meeldis Kevin Renno. Mitte sellepärast, kuidas nad ringis töötavad või töötasid, vaid nende käitumise pärast: kuidas nad austavad vastaseid jne. Armastan ja austan neid selle pärast. Aga ringis on nad ka väga lahedad.
Õnnestuks teil oma sidemetega siia tuua vahvaid võitlejaid?
Huvi kedagi siia tuua mul hetkel väga pole. Võib-olla mõtleksin sellest, kui oleks vaja ette valmistada kedagi. Olen kindel, et kui tegeleksin sellega, valmistaksin ette kvaliteetse võitleja. Aga praegu on absoluutselt teised prioriteedid.
Jäite fotole 13. aprilli Duel Fightil: Eesti vs Hiina. Kes võitlejatest silma paistis?
See üritus oli väga spetsiifiline. Ma pole kunagi näinud Eestis niisugusel üritusel nii palju kõrgeid jalalööke. Jäi meelde võitleja Viimsi Tigersist, kes tegi ühes hüppes kahe jalaga löögi. Ma olin šokis ja skandeerisin: “Braavo!!” Siiani olen šokis. (Naerab.) Hiinlased tegid ka palju jalalööke. Mulle meeldib, kui poksijad ei kasuta ainult primitiivset tehnikat. See on ju show. Kui otsustasite osaleda sellisel üritusel, siis palun tehke ilusaid asju.
Kui palju on taekwondo MM-il Eestil vähem medaleid oodata?
Räägime sellest septembris, kui tuleme tagasi MM-ilt. Praegu palvetame ja te palun palvetage meie eest ka. Me anname endast maksimumi. MM-il lisanduvad Põhja-Korea, Lõuna-Ameerika, Kasahstan, Tadžikistan, Jaapan. Need on kõige tugevamad lisariigid. Aga võin öelda, et MM-il pole nõrku. Sinna tulevad ainult parimad.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
