Markus Mittal, kes võtab 3. detsembril osa Rakveres toimuvast spordivõitlusõhtust UFN, sõnab, et treeneril on võistlusteks ettevalmistamisel suur osa, sest enne võistlusi on rohkem trenne, keha väsib ja motivatsioon võib pisut langeda – siis treener motiveerib edasi minema ja sellest üle olema. Tema treener Kristo Männistu ütleb, et ettevalmistus UFN-iks käib põhimõtteliselt samamoodi nagu igaks teiseks matšiks, ent pisut suurema mahuga, kuna matšid on juba 3×3 ja semi-pro, kuid siiski sama tehnika, jõud, vastupidavus ja sparring. „Eat, sleep, train, repeat!“ võtab ta kokku.
Suurim viga võistluseks valmistudes on ülemõtlemine
Mittal räägib, et võistluseks valmistumiseks treenib ta ujumise ja sõudmisega võhma ja käib iga päev saalis trenni tegemas. Ta arvab, et suurim viga võistluseks valmistudes on ülemõtlemine, mida ta kellelgi teha ei soovita – tasub lihtsalt oma asja ajada ja olla järjepidev ning sihikindel.
Markus Mittal. Foto: Erakogu
Ta ütleb, et suurem osa võistlusteks valmistumist on füüsiline, vaimne ettevalmistus tuleb pigem paar nädalat enne võistlust või siis juba samal päeval kui võistlus toimub. Ta põhjendab, et kui sa koguaeg mõtled selle peale ja oled oma mõtetega n-ö motivatsiooni keskel, siis võid sellest lihtsalt väsida ja siis kaob ka motivatsioon.
Kindlasti vaatab ta ka erinevaid tai matše ja analüüsinud. Ja enne võistlusi kuulanud motivatsioonimuusikat ning erinevate suurmeeste tsitaate, mis on ajalukku kõlama jäänud.
Markus Mittal. Foto: Erakogu
Oma treeneri Kristo Männistu leidis Mittal tänu oma sugulasele Rasmus Maivelile, kes soovitas tulla poksiklubisse Versus. Talle tundus treener väga asjalik ja ta avaldas soovi võistelda. Mittal usub, et hea treener on distsiplineeriv, motiveeriv, tore, abivalmis ja mingil määral ka natuke crazy.
Treener peab olema motiveeriv ja õiglane
Treener Kristo Männistu jõudis täiskohaga treeneriameti juurde enda sõnul suuresti läbi manifesteerimise, mis vigastuse tõttu jõudis küll kätte plaanitust varem. Enim armastab ta oma töö juures tulemusi ja võitlussportlaste head “vaibi”.
Kristo Männistu
Ta usub, et et hea treener peab suutma igale inimesele läheneda individuaalselt, olema motiveeriv ja õiglane. Lisaks kindlasti hooliv oma võitlejate suhtes ning oskab välja tuua inimeses/treenitavas maksimaalse potentsiaali.
„Hea treener peab ka oskama öelda stopp… aeg maha päevaks-paariks, kui näiteks näeb, et treenitaval hakkavad tekkima ületreenimise nähud,“ lisab ta.
Hea treenitav on tema sõnul aga kindlasti aus, motiveeritud, sihikindel ja valmis õppima, (kordama, kordama, kordama!) ka neid asju, mis hästi välja ei tule. Hea treenitav kuulab treenerit ja on aus vastates treeneri küsimustele nagu näiteks: “Kas käisid jooksmas ja kui palju jooksid?“ Ehk heal treenitaval ja heal treeneril on omavahel hea ja austusväärne suhe.
Foto: erakogu
Kui treenitav hakkab rajalt kõrvale kalduma ja ei usu endasse, Männistu suhtleb temaga, et välja jõuda probleemi tuumani. „Kui on vaja motiveerida, siis motiveerin. Kui on vaja minna koju ukse taha, siis on ka seda ette tulnud,“ nendib ta.
Eriti tähtis on motiveerimine pärast kaotusi, aga teinekord tuleb „maa peale“ tagasi kutsuda ka pärast võite. “Enamik võitlejad on aga sellegipoolest ise enda kõige suuremad motivaatorid. Lõppude lõpuks käibki enamus võitlusest iseendaga,“ arvab ta.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
