Stiven Aas, kes astub ringi 9. detsembril Rakveres Underground Fight Nightil, ütleb, et otsustas osaleda, sest UFN on kujunemas Eesti jaoks suureks ja kõvaks võitlusõhtuks.
Ettevalmistust võtab tõsiselt
Stiven meenutab, et Itaalias treeninglaagris elas ta Sander Reemetsaga ühes toas. Sander oli juba osalenud ja küsis, kas Stiven tahaks ka võidelda. „Ütlesin, et oleks huvitav ja nii ma 9. detsembril poksingi astun!“ ütleb ta.
Stiven rõhutab, et suhtub iga kord ettevalmistusse ja võitlusesse väga vastutustundlikult. UFN-il astub ta üles esimest korda ja loodab, et kõik läheb hästi. Treenib poksija 6 korda nädalas, 2 trenni päevas.
Kokku treenib ta 12 tundi nädalas ja vahel isegi rohkem, olenevalt ettevalmisetapist. Tema treeneriteks on Vladimir Zažhogin ja Sergei Chaškin. „Kahjuks on meie riigis sparringupartnereid väga vähe, peab pidevalt ringi reisima. Eesti kuulsatest sportlastest olen paar korda poksinud Mikel Asturiga, plaanin ka Lätti reisima hakata, olin seal korra profilaagris – tugevad ja tublid poisid!“ räägib ta oma treeningutest.
Enne võistlusi peab ta ka kinni valgudieedist ja joob palju vett – paar päeva alandab vett liitrini päevas ja päev enne võitlust üritab juua minimaalselt. Ta selgitab, et on väga hea, et profipoksis on pärast kaalumist terve päev aega enne võitlust, amatöörpoksis tuleb paraku kaaluda võistluspäeval.
Plaan pääseda olümpiamängudele
Stiveni viimane matš oli Euroopa Mängudel Poolas. Seal pidas Stiven 3 võitlust, millest 2 suutis võita. Ta sai seal 5. koha, aga kahjuks jäi ühest võidust puudu, et oleks saanud Pariisi olümpiamängude pääsme.
Just selleks võistluseks ta enim valmistuski. „Tahtsin väga olümpiamängudele pääseda. Veebruaris on jälle võimalus end proovile panna ja üritada pääsu olümpiale. Samuti otsin praegu mänedžeri, et liikuda edasi suurde profipoksi,” räägib ta tulevikuplaanidest.
Ringi mineku loo valib Stiven selle järgi, et see annaks energiat. Väljuks ta hea meelega 50 Cent’i meloodia taustal:
Võistluspäeval sööb Stiven tavaliselt palju, joob vett ja taastub. Üritab lugeda raamatuid ja mitte pikalt telefoni taga istuda. Ta häälestub vastasele juba riietusruumis.
Ta kirjeldab, et tund enne matši läheb ta riideid vahetada. Soojendab ja valmistab end ette raskeks ja visaks tööks ja arutab meeskonnaga vastase vigu. Ringi astudes üritab ta aga vastasele üldse mitte mõelda. Eks poksiring näitab, kes on tugevam!
Motiveerib teda andrenaliinijanu ja saali reaktsioon. ”Kaasaelav saal annab võitlejatele energiat!” ütleb ta.
- Parim poksimatš: Bivol ja Canelo
- Parim poksifilm: “Southpaw”, “Creed”, “The Rocky legacy”
- Raamat võitlejale: “Maailmade sõda” – see pole küll otseselt võitlejate kohta, aga Stiven armastab lugeda fantaasiat.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?