Poksi võim on seletamatu. Isegi pime Ray Seales (1972. aasta olümpiavõitja) tunnistas, et kui talle matši pakkuda, oleks tal kiusatus see vastu võtta.
Tyson Fury ronis WBC kõige raskemate meeste tšempioni Deontay Wilderiga 22. veebruaril Las Vegases uuesti ringi, kuigi Wilder oli ta eelmises matšis saatnud mõneks sekundiks põhjatu talvise järve põhja. Kui lugeda sinna raamatust „The Art and Practice of English Boxing” juurde, kuhu lüüa, et kõige rohkem viga teha, siis võib ju lausa kõhedaks võtta. Wilder esindas poksi selle kõige halvemast küljest: ta oli võitja, keda tuli karta. Karta nagu tapjat. Keegi pole kunagi oma matusele nii palju reklaami teinud, ütles Fury kohta üks Wilderi toetaja.
Wilder oli Boxing News 24 tabelis nr 1 ja Fury nr 2. Kaotada ei tohtinud. Kuskil ei karistata kaotamist niimoodi kui poksis. Kui kõik džuudopoisid ja maadlejad kaotavad kogu aeg ja võidavad järgmisel MM-il sellest hoolimata kulla, siis poksijatele antakse uusi võimalusi haruharva.
Mõelda palju ei tohtinud. Mõtlemine kulutab energiat.
Rahvale mõelda ei tohtinud. Rahvas ei tea kunagi, mis ringis toimub.
Vastast vihata oli ebapraktiline. Vihkamine kulutab energiat.
Fury praalimise juures oli huvitav see, et pontsakas poksija hakkas otsekui isegi uskuma, et ta on parem, kui ta on. Fury ihkas kättemaksu ja tal olid relvad, millega seda teha. Fury teadis, et on poksijaid, kellele pidev tagumine ei mõju. Neid saab võita vaid neid segadusse ajades. Fury esikäsi töötas. Ühelegi poksijale ei meeldi silme ümber vilkuv kinnas. See on tüütu kui kärbes. Fury tegi mänglevaid lööke, kord paitas kindaga Wilderi põske ja tantsis temaga, seejärel tulistas aga ribidesse.
Fakt on see, et jumala käsi on nende mõlema peal. Neil on anne. Thunk! thunk! thunk! lõi Fury. Thunk! vastas Wilder. Wilder oli kannatlik. Tal polnud midagi peale aja. Isegi kolm minutit ringiaega nõuab tohutut vastupidavust. Wilder oli valmis ootama kuus raundi, kümme, terve õhtu.
Tegelikult pani Fury tšempioni pikali juba kolmandas. Wilder tundis, nagu keegi oleks elektripirni vastu tema kõrva puruks löönud. Kui pikali lüüakse ja näed tõustes uduvines kolme võitlejat, ära ründa äärmisi. 5. raundis oli ta aga taas põrandal. Wilder kukkus lisaks neile kordadele veel mitu korda, mis näitab, et see võitleja ei kontrolli matši. Suur valge hai Fury lakkus matši ajal mänglevalt Wilderi kõrvast nirisevat verd Wilderi kaela pealt. Wilderi jalad võnkusid all. Ta sülitas verd. 7. raundis lõpetas Wilderi nurk matši.
Mõlemad teenisid üle 25 miljoni dollari, lisaks osa PPV-st. Tasulise televaatamisõiguse ostsid 750 000 inimest, mis on küll enam esimese matši 350 000 huvilisest, kuid jääb kaugele Tyson – Holyfieldi matši 2 miljonist.
Fury läks pärast matši Otto Walliniga lahku treener Ben Davisonist. Ta soovis kasutada treenerina ka Sugarhill Stewardit, Davison seda aga ei tahtnud. Tysoni isa John Fury ütles siis, et pojal on vale meeskond ja poeg kaalus liiga vähe. Wilderi kordusmatšiks võttis Fury plaani kaaluda 122 kilo ja tarbida 4500 kalorit päevas. Dieedi üle pandi valvama endine vabavõitleja George Lockhart, kes söötnud Holly Holmi ja Badou Jacki. „Lamborghinisse ei panda odavat kütust,” lausus Lockhart.
Fury avaldas heameelt, et kohtunikud olid ameeriklased. Eelmisel Wilderiga matšil hääletas Fury vastu just inglane.
Fury tegi maha Wilderi seniseid vastaseid: „Endised NFL-i mängijad ja poksijad, kelle „parim enne” on möödas. 35 suvalist tolgust.” Sama ütles Mike Tyson. Ajakiri The Ring valis Wilderi võidu Luis Ortizi üle aasta nokaudiks, kuid Anthony Joshua üks treeneritest Angel Fernandez sõnas, et kui Ortiz olnuks 28-aastane, oleks ta Wilderit võitnud.
John Fury teatas, et võidab tema poeg, kui suudab neutraliseerida Wilderi parema käe. „Ma olen Tysoniga lapadel töötanud. Ta lõi mul õlad paigast,” sõnas uhke papa.
Wilderile prognoosisid võitu Sugar Ray Leonard, Evander Holyfield, Shawn Porter, Larry Holmes. Ühesõnaga kõik ameeriklased.
Furyt pakkusid võitjaks Carl Frampton ja Andy Lee (Fury üks treeneritest).
Paavst nimetas Wilderi detsembris rahusaadikuks spordis. Wilder, Ali ja Riddick Bowe on ainukesed Ameerika raskekaallased, kes on paavstiga kohtunud.
Fury ütles, et ei poksi järgmiseks Anthony Joshuaga, kuna on juba kokkulepe kolmandaks korraks Wilderiga hoolimata kordusmatši tulemusest. „Summa on liiga suur, et keelduda,” ütles Fury. Joshua on kavas pärast seda ja siis Dillian Whyte.
„Keegi ei hooli Joshuast Ameerikas,” ütles Fury promootor Bob Arum, kelle arvates Joshua võitis Andy Ruizi argpüksistiilis. Joshua ei läinud Wilderi ja Fury matši vaatama, vaid sõitis vanemate sünnimaale Nigeeriasse ja pidutses Femi Kutiga.
Fury ütles, et Aleksander Ussikiga ta kindlasti poksi, sest ukrainlane ei räägi inglise keelt ega lähe kellelegi läänes korda. Fury sõnul peavad sellised tiitlid püsima läänes.
Konstantin Kuningas
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
