Peter Lewise “Võitluskunstide müüdud ja legendid” on lühikestest mõistujuttudest koosnev raamat, mis annab edasi vanu idamaiseid tarkusi, milledes on sõnum ka nüüdisaegsetele inimestele.
GoodFight avaldab Peter Lewise raamatust loo.
Shaolini tempel
Tihti on väidetud, et kuna Hiinas on nii palju erinevaid võitluskunstistiile, peavad kõik pärinema Shaolini templist Henani provintsis. Ilmselt on tõele lähemal siiski arvamus, et üle Hiina oli hulk erinevaid templeid, kus sõdalasmungad treenisid eri võitlusviise. Shaolini klooster (Shaolin tähendab „noor mets“) ehitati 495. aasta paiku keiser Xiao-Weni käsul ning see asub Song Shani mägede jalamil. Küllap oli see klooster eelkäijaks hilisematele keskustele, mida kõikjal üle maa rajasid Shaolini preestrid, kes olid omandanud kõrgetasemelised oskused ja läinud laia maailma. Nii on mitmed võitluskunstide traditsioonid kasvanud ja teinud läbi peeneid muutusi, kerkides esile laiemate stiilide alajaotustena. Iga stiil sai oma nime preestri või munga järgi, kes oli need muudatused algatanud.
Kakssada aastat pärast Shaolini kloostri rajamist pöördus Tangi dünastia teine keiser Taizong (Li Shimin) sõdalasmunkade poole palvega, et need aitaksid tal lüüa väepealin Wang Shih Chungi, kes kavatses rajada uue iseseisva riigi. Shaolini mungad läksid oma keisrile appi ning koos võitsid nad Wangi.
Legend räägib, et oma toetuse andsid ainult 13 munka. Tegelikult oli neid ilmselt palju rohkem, kuna kloostris elas vähemalt 500 sõdalasmunka. Tänutäheks nende suurte tegude eest andis keiser Shaolinile tiitli „Taevaaluse Esimene Klooster“.
1674. aastal pöördus üks keiser taas abipalvega Shaolini sõdalasmunkade poole. See oli ingi keisri Kanxi valitsemise ajal. Tollased ürikud räägivad, kuidas need mungad võitlesid seitsme ja kümne mehe kaupa, hävitades kõik, kes nende teele ette jäid. Munkade oskused olid sellised, et keiser kommenteeris: „Andke mulle kümme tuhat taolist munka ja ma vallutan kogu maailma.“
Pärast sõda pöördusid mungad tagasi Shaolini, et jätkata oma vaimulikku elu. Samal ajal astuti õukonnas samme, et salajas õõnestada munkade mainet keisri silmis, kelle soosingu ja eestkoste nad olid saavutanud. Väiklase kadeduse ning õelate salasepitsustega veensid Henani maaomanikud ja isandad lõpuks keisrit, et selline vägi, eriti arvestades munkade hämmastavat asjatundlikkust võitluskunstides ja strateegias, võib ühel päeval ähvarada keisri trooni ning seepärast tuleks nad laiali saata.
Raske südamega andis keiser õiguse ahnetele maanäljas aadlikele ja koguti kokku tohutu armee. Reeturist Shaolini munga abiga ründas keisri armee kloostrit ning pärast pikki võitluskuid tegi selle maatasa. Räägitakse, et ainult viiel mungal õnnestus sellest tapatalguist pääseda. Nad põgenesid Kollasele jõele, et hoiduda vangistamisest. Neid viit munka tuntakse kui „viit esivanemat“ ja neid peetakse legendaarse Hiina salaühingu, Triaadide loojateks.
Shaolini klooster eksisteerib siiski tänapäevani ning tõmbab ligi turiste kõikjalt maailmast. Hiina Rahvavabariik taastas kloostri suures ulatuses ja kaitseb seda kui ajaloomälestust. Mungad elavad ja töötavad seal tänini ning treenivad iga päev kung-fud, kuigi nende stiil on pigem võimlemise kui surmava kunsti moodi.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
