Villu Nurmoja alaealisi profiringi ei lase

Täna on Eesti Muay Thai Liiga viimane etapp. Kuidas on läinud Rakvere klubi Tugev Tahe sportlastel?

„Aasta on läinud hästi ja võitlusrohkelt. Meil on olnud palju võistlusi. On väga tänuväärne, et liiga nii toimib. Võistlusi võiks olla rohkem ka kikkpoksis ja aikidoos, aga muay thai toimib väga hästi,“ sõnab TT treener Villu Nurmoja.

Kes on teie klubist olnud üllatajad?

Anatoli Antonov ja Rain Remmelgas. Neist ma poleks uskunud. Esimeste fight’ide peale üllatusin. Nagu polekski esimest korda ringis. Pingutame, teeme tööd. Mõlemad on praegu 16-aastased. Vaatame, mis tulevik toob.

Kuidas te käitute, kui sportlane kaotab ja see talle vaimselt raskelt mõjub?

Sportlasele tuleb sisendada, et kõik, kes sinu vastu ringis astuvad, on samasugused nagu sina ise. Sama kaal, sama vanus. Seal pole karta mitte midagi. Treener on nurgas ja kohtunik on ringis, mine anna endast parim. Kui sina ei löö, siis lööb vastane. Kahjuks meie spordiala juba on selline.

Millal on sportlane valmis liikuma profiks?

Ma olen aastaid treener olnud ja lõpuks jõudnud järeldusele, et profiringi mina ühtegi alaealist ei lase. Meestest lasen võistlema profiringi kikkpoksis alates 19-aastasest ja tai poksis alates 18-aastasest.

Miks mitte?

Tuleb enne kujuneda fighter’iks ja isiksuseks. Samuti on ka vastutus, et sportlasega midagi ei juhtuks.

Millal on amatöör valmis minema ringi treeningsaalist?

Vastastikusel kokkuleppel. Kindlasti tuleb tutvuda ka vastasega ja kui nad on samaväärsed, siis miks mitte. Kui pakutakse meistritiitlitega ja saja fight’iga vastane, aga sportlasel on ainult 10 fight’i, siis pole sel mõtet. On selge, et see inimene jääb vastasele alla ja võib saada ka vigastusi. Sporti teeme ikka võitmiseks, mitte vigastuste saamiseks.

Mis on kõige suuremad vaimsed võidud, mida treenerina olete näinud?

Inimesi on kahte sorti. Paljude vanemad tahavad, et laps seda teeks. Mina kedagi ei sunni. Teised tulevad täiesti vabatahtlikult. Paneme nad kaalule ja võtame muud näidud. Kui tuleb võitjana välja, siis on kohe näha, millist innustust ta sai treeninguteks, kas ta nüüd on alati kohal, kas ta nüüd ei ilmu kunagi ja kõik muud sellised asjad. Kuid kui on näha, et ta peale võistlust käib ühes ja teises treeningus, siis järelikult ta ei taha võistelda ja sundida seda ei saa.

Kuidas te hindate, miks ja millised inimesed tahavad võidelda?

Edevus, auahnus. Tahetakse silma paista ja olla liider. See on ju selge. Millised mehed ei taha olla liidrid? Tänapäeval isegi naised. Ikka ju tahetakse olla liidripositsioonil. Mida rohkem inimene ringis käib, seda rohkem ta ajab rinna punni. Ta saavutab klubis liidripositsiooni ja siis on ka sparring palju efektiivsem kui muidu.

Mida ootate järgmiselt hooajalt või järgmiselt kümnelt aastalt?

Mina ootan, et ka olümpiakomitee pööraks rohkem tähelepanu meie spordialale. Praegusel ajal on tuhandeid inimesi, kes selle spordialaga tegelevad. Ajakirjanduses me oleme muidugi pildis, aga suuremalt jaolt ajakirjandus ikkagi ei huvitu meie spordialast. Kui on Tallinnas profivõitlused, siis on ju näha, et saal on täis ja inimesed on sellest huvitunud.

Milline oli selle hooaja parim matš Eestis?

Maikel Astur vs Dzmitri Filipau Yakuzal. Kui Maikel möödunud aastal sai kohe esimestel sekunditel nokaudi, siis seekord ta võitis veenvalt.

Viimast Number One’i nägite?

Jah, jälgisin telefonist.

Kuidas kommenteerite seda, et Maksim Vorovski vastane läks 2. raundis lihtsalt ringist välja?

Tuleb reeglitest kinni pidada, aga võib-olla ta tundis, et kohtunik oli liiga solvav. Kui ta näitas oma jalga, mis oleks olnud vaja plaasterdada, siis ei tahetud seda teha. Mina sain aru, et teda solvati ja ei lastud normaalselt võidelda, kuid ta oleks selle fight’i võitnud, kui poleks ringist lahkunud.

Teie klubi kõige populaarsem on hetkel Sergei Makejev. Mis on tema plaanid?

Sergeil on hetkel paus. Üritab eraelu paika saada ja ka tööd. Eks me treenime ikka edasi. Meil on koostööd peaaegu kaheksa aastat ja üks puhkus on ikka vaja vahepeal võtta.