„Paljud meist takerduvad märkamatult lihtsate murede puntrasse. Kohviplekk autoistmel, eile katki läinud pesumasin või möödunud koosoleku kriitika… See on tegelikult lõputu loetelu, mis tihtipeale summutab ülejäänu su ümber. Kogu see jama tundub võtvat suure osa elust ja vahel ongi tunne, et ei elagi, vaid lihtsalt võtad ruumi.
Teised tormavad jalad rakkus tuleviku lootuste poole, klapid peas, silme ees või sootuks mõlemat. Silmapiiril on kas ametikõrgendus, äge projekt või mingi üritus, mille nimel käibki kogu tants.
Aga kusagil on veel keegi… Nemad elavad ühe päeva korraga, See päev on palju pikem ja neil nii kiire nagu ei olekski. Nad leiavad aja kallitele inimestele ja päriselt olulistele asjadele. Ka neil on mured, neil on lootused ja neil on armastus, kuid nendel sõnadel oleks nagu hoopis teine tähendus…“
Nii kirjutab Facebookis Marko Aigro. Tema sõnum on see, et me kõik peaks leidma rohkem aega lähedastele inimestele, sest nemad ongi tegelikult ainuke väärtus meie elus. Ta kirjutas selle lastehaigla isolatsioonipalatis, olukorras, kus päriselt elatakse üks päev korraga ja ollakse teineteisele 100% toeks.
Marko väiksem poeg Gregor sai kolm aastat tagasi – kui ta oli 2-aastane – leukeemiadiagnoosi. Selle aasta jaanuariga sai 2,5 aastat kestnud ravi läbi ja kõik oli nagu väga hästi. Nüüd on aga haigus tagasi ja Aigrod on veel tõsisemas olukorras kui enne.
Nendel kahel vennal on uskumatu tahte- ja elujõud. Suurem, Kennerth on võistelnud Eesti Muay Thai Liiga kahel viimasel etapil ja tema võiduskoor on 2-0, Gregor on seni seljatanud leukeemia korra ja seis on 1-0. Tema teine võitlus haigusega algas, aga kuna Gregor pole tegelikult kunagi vanemale vennale alla jäänud, usuvad emme ja issi kindlalt, et ka siit tuleb 2-0 Gregori kasuks.
Kui aeg-ajalt on suurem vend väiksemat hoidma pidanud, siis praegu hoiab väikevend kogu peret koos.
„Kunagi, esimese haiguse tulekul ütles mulle üks väga tark ja sensitiivne inimene, et ma ei muretseks: Gregor kasvab suureks ja mul on temalt veel palju õppida. Ma ei oleks uskunud, et ta õpetab juba esimesel viiel eluaastal mind, emmet ja paljusid meile lähedasi, mis on elus tegelikult oluline,“ sõnab Marko, kes ka ise liiga etapil võitlemas käis, Kennerth saalis jälgimas.
„Aga teistele võiks öelda, et tark on see, kes näeb ja õpib kõrvalt. Kõike ei peagi ise kogema. Aeg kui selline on väga suhteline mõiste ja väärtustama hakkame seda alles siis, kui on tunne, et seda jääb puudu.“
Monika Kuzmina
Toimetaja
info@goodfight.ee