Marek Saar, kes astub juba 3. detsembril Rakveres toimuval spordivõitlusõhtul UFN ringi, treenib Soomes klubis Ahjo ning õpib treeneriks ka ise. Ta sõnab, et talle on alati meeldinud võistluseelne aeg, kus peab ennast töö kõrvalt sundima veelgi enam treenima. „Aga eks see annab ka parema vormi ja positiivne võistluseelne ärevus teeb ka elu huvitavamaks!“ ütleb ta.
Marek Saar. Foto: Erakogu
Võitlussport on intensiivsuselt maadlusele sarnane
Marek räägib, et nooruses tegeles ta rohkem maadlusega, millega hakkas tegelema juba 8-aastaselt. Siiski kaasnesid maadlemisega ka vigastused ning praegu käib ta maadlemas vaid aeg-ajalt, sest läbitud õlaoperatsioonid seavad piiranguid. Küll aga meeldis talle maadlemise kõrvalt pisut ka poksida.
Võitlussport meeldib talle, sest annab üldise hea füüsilise vormi ja on oma intensiivsuselt sarnane maadlusele. Trennid on mitmekülgsed ja samas ka ju ikkagi parajalt rasked.
Oma suurimaks eeskujuks peab ta Mike Tysonit ning sotsiaalmeedias hoiab ilma peal MMA-l.
Marek Saar. Foto: Erakogu
Füüsiline aktiivsus on oluline
Mareki peab enda suurimateks saavutusteks maadlusaegadel saavutatud Eesti teist kohta ja mõningaid välisturniiride võite.
Tõsi, võitlusspordis peab vahel rinda pistma ka kaotustega. Küll aga pärast mitmeid operatsioone uuesti võistlema hakates ei võta Marek kaotusi üleliia tõsiselt. Tema jaoks on võistluspäev kui üks tore spordipäev.
Oluline on see, kuidas poks arendab füüsiliselt ja vaimselt. „Mulle meeldib olla füüsiliselt aktiivne,“ võtab ta kokku. Nii tõuseb ta tavalisel päeval kell 5.30, läheb kella seitsmeks tööle ning proovib trenni teha 3-4 korda nädalas.
- Lemmiklugu ringi minekuks: Púr Múdd „Ainult unustamiseks”
- Raamatusoovitus sõdalasele: „Wim Hofi meetod“
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
