Tom-Tristan Piirsalu (Rene Muay Thai) sai nädalavahetusel Eesti Muay Thai Liigas võidu Markus Madi (KRVA) üle.
„Matš oli vägagi huvitav, millele saab tagantjärele mõeldes uhke olla. Kindlalt võin öelda, et kogemus, mille sealt sain, aitab mind ka suuresti edaspidi, sest ootusi, motivatsiooni ja tahtmist mul jätkub kõvasti ja tahan jõuda ükspäev ka tippu,” ütleb Piirsalu. „Vastane, kes mulle loositi, ületas mu ootusi ja pani mind vaeva nägema, sest kasutas oma eeliseid väga hästi ära. Usun, et ka publik sai näha väga ägedat ja pingelist fight’i.”
Piirsalu arvab, et tulemus 2:1 võtab matši väga hästi kokku.
„1. raundis tulin kohe väga jõuliselt talle vastu ja mitmed käelöögid läksid tema kaitsest läbi, samuti vastasin igale tema löögile enda jalalöögi või käelöögiga ja võlgu ei jäänud mitte kuidagi. Meelde jäi väga hästi tema esimene teep, mis mu kaitsest läbi läks ja olemise korra väga ebamugavaks tegi, sest läks täpselt kolmnurka, aga siis tekkis tunne, et this is it, minu aeg särada. Meelde tuli ka treeneri lause, mida ta ütles soojenduse ajal: ei ole mitte midagi raskemat, mida ma kogenud juba ei oleks. Klintšis lõime teineteisel põlvi, vastane suutis põlvest kinni haarata ja mind korra maha visata, mida ma 2. raundis ka tagasi tegin,” kommenteerib Piirsalu.
„2. raundis kasutas vastane füüsilise jõu eelist ära, tuli vastu, surus mind nii palju kui võimalik ja klintšis surus mind endaga koos alla, mis tegi mu pikkuse ärakasutamise väga raskeks. Oli näha, et meil mõlemal hakkas väsimus peale tulema ja tehnikatäpsus vähenes. Selles raundis sain ma aru, mida tegema pidin: selleks olid küünarnukid, lõin talle võimalikult palju ülevalt-alla küünarnukke, mille vastu ta mitte kuidagi ei saanud. Arvan, et ka kohtunikud said sellest aru. Pärast matši rääkisin temaga ja ka tema ütles, et korraks läks ühest minu löödud küünarnukist pilt eest häguseks,” lisab ta.
„3. raundis jätkasin low-kick’ide löömist, mis samuti edukalt toimisid, ja lõin küünarnukilööke. Väsimusest hakkas vastase jõueelis kahanema, olin paremas seisundis ja püüdsin ise agressiivsem olla. Tal toimisid mitu head teep’i, mida ka vastu tegin. Käelöögid polnud enam nii kiired ja sain eest ära astuda. Kui kuulsin, et 30 sekundit on jäänud, hakkasin endast viimast andma, et kohtunikele veel midagi näidata. Viimase 10 sekundi jooksul oli vastane füüsiliselt läbi ja üritasin nii palju survet veel avaldada kui võimalik,” analüüsib Piirsalu.
Silma jäi talle võistluselt ka Uno Andreas Tavast oma väga hea sooritusega. Juuniorite matšid jäid kahjuks nägemata, samuti enamik seeniorite matše, sest Tom tegi sellel ajal sooja või taastus enda raundidest. Liigat pole ta palju jälginud, aga silma on jäänud ka Siim Viljus. „Temas on südikust ja võitlusvaimu,” põhjendab Piirsalu.
Siim jättis talle mulje ka viimasel Tallinna King Of Kingsil. Tom-Tristan loodab, et nad saavad samas ringis kunagi vastamisi olla. Väga tore oli tema jaoks ka näha, kuidas Astrid Johanna Grentsile tiitlivöö anti. „Ta vääris seda. Matšides oli näha tema soovi ja suurt tahet,” tunnustab Piirsalu.
Rene Muay Thai on Rene Raudsepa klubi. Asub see Uuesalus. Nad läksid koos üle KRVA-st. „Ta oli mu treener Spot of Tallinna saalis ja sain kohe aru, et ta teab, millest ta räägib, ja kui tahan kusagile jõuda, siis see on just temaga võimalik,” selgitab Piirsalu. „Tema saavutustest väljaspool Eestit vast teavad enamik, kes on tai poksiga pikemat aega tegelenud. Saab ka aru tema pikaaegsest tippkogemusest igas trennis.”
„Rene nõuab kõikidelt väga palju pingutust ja perfektsionismi, aga just seda ongi vaja, et midagi saavutada. Ta ei sobi igaühele treeneriks, sest ta ei lase niisama passida, ja tema trenni pole asja nendel, kes pole nõus arenema ega päris asja tegema. Inimesena on ta äärmiselt tore, kellega saab koos nalja teha ja vestelda maailma asjadest. Esimest korda kohtudes võib tunduda, et ta on vägagi karm, aga tegelikult on äärmiselt hooliv,” kiidab Piirsalu.
Tom-Tristan Piirsalu on terve elu sporti teinud ja tegelenud paljude spordialadega. Näiteks 2-aastaselt viisid vanemad ta karatetrenni. Mõnda aega tegeles ta BMX-krossiga, treeneriks Euroopa meister Klavs Lisovskis. Peale mingit aega on ta aga aru saanud, et need alad ei sobi ja pole olnud need, mida tahaks.
„Tai poksiga on lood teised. Olen hakanud armastama seda sporti, kuigi alles kraabin pinnapealset ega jõua oodata, millal midagi uut saan jälle õppida ja areneda. Tahan vaikselt hakata rajama ka endast märki tai poksi maastikul,” sõnab ta.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?