15. aprillil toimub Eesti võitlusspordi tippsündmus The League, kus astuvad üles mitmed poksijad. Nende seas Hendrik Themas, Henry Rohtla ja Ott Remmer. Meeste pealt on näha, kuidas võitlussport pole vaid füüsiline, aga sisaldab endas ka suurt mentaalset poolt, pingetaluvust ja distsipliini.
Foto: Rauno Vahtre
- Edukas sportlane peab olema iga päevaga aina parem
Hendrik Themas usub, et edukas sportlane on see, kes areneb. Kes on täna parem, kui ta oli eile. Ja kellest? Iseendast. Ta arvab, et ühe päevaga võib palju teha, ühe aastaga teeb rohkem ja kümne aastaga teeb veel 10 kümme rohkem.
Edukas sportlane on see, kes areneb. Kes on täna parem, kui ta oli eile.
Vaja on järjepidevust, see ongi edu saladus! Peab tegema trenni, korralikult magama, toituda ja õppida. Kuulata treenerit, mõelda kaasa, õppida kolleegidelt, tippudelt ja enda kogemusest. Ka väikesed võidud toovad kaasa enesekindluse ja usu kasvu. Iga sentimeeter, kilogramm, sekund või muu selline on võit. Sead eesmärgi ja vaheeesmärgid ning töötad. Võistled, võitled, pingutad ja naudid seda. Kui enam ei naudi, siis tegeled vale asjaga!
Foto: Rauno Vahtre
Tema jaoks on ka oluline kuulata taskuhäälinguid, kus räägib keegi, kes on palju saavutanud.
Ta soovitab väga JRE taskuhäälingut, kus on käinud palju võitlussportlasi. Kuulates hindab ta väga praktikuid ja kogemustega inimesi. Näiteks GSP, Michael Bisping, Andy Galpin, Mark Sisson, Ronnie Coleman, Mike Tyson, Evander Holifield.
Ehkki taskuhäälingud on paljudele motiveerivad, usub Themas ise, et motivatsiooni peale loota ei saa. „Vahel on, vahel pole, aga eesmärk on alati. Rutiiniga tuleb sõbraks saada. Tippsportlasel on vaja rutiinitaluvust!“ arvab ta.
Henry Rohtla. Foto: Randel Pomber
- Laps peaks ise tahtma minna trenni
Henry Rohtla hakkas tegelema poksiga 2009. aastal. Poksi avastas ta täiesti juhuslikult ja mõtles proovida. Henry oli terve elu mänginud jalgpalli ja tegi otsuse, et tahaks proovida individuaalsporti. Ta põhjendab, et jalgpallis sõltub kogu tulemus tiimist ja treeneritest, poksis aga rohkem iseendast. Nii tehti koos sõpradega Keila noortekeskusesse poksisaal, kus huvilised hakkasid koos trenni tegema.
Ta võrdleb, et tema ajal oli lastel rohkem soovi minna trenni ja vastupidiselt praegusele läksid lapsed ise trenni, mitte neid ei viidud autoga.
Treeneriametini jõudis ta aastaid hiljem. Praegu on Henry täiskohaga treener ja käib võistlemas. Võistlusteks ette valmistudes annab ta oma kliendid teiste usaldusväärsete treenerite kätesse ning ise treenib igapäevaselt ja keskendub lähenevatele võistlustele.
Foto: Randel Pomber
Henryl endal on tahvel, kuhu ta kirjutab üles aasta eesmärgid – nii spordialased kui eraelulised. Selleks aastaks on tal seinal kümme eesmärki ning praeguseks kaks täidetud – üks neist oli Eesti meistrivõistluste võitmine.
Ta usub, et igal inimesel võiks olla märkmik või tahvel, kuhu eesmärgid üles kirjutada, et oleks ka motivatsiooni nendega tegeleda.
Igal inimesel võiks olla märkmik või tahvel, kuhu eesmärgid üles kirjutada, et oleks ka motivatsiooni nendega tegeleda.
Ta tunnistab, et muidugi on hetki, kus trenni minna ei taha. Tema sõnul on kõige raskem osa trenni minemisest koti kokkupanemine ja kodust väljaminemine. Kui see on tehtud, oled juba saalis ja teed trenni ära. Siis tunned end ka hästi ja oled endale tänulik, et trenni läksid.
Foto: Rauno Vahtre
- Võitlussport nõuab pühendumist
Ott Remmer läks esimest korda poksitrenni 16-aastaselt. Kuna talle on võitlusalad alati meeldinud, oli valik üsna lihtne. Esialgu ei olnud tal üldse mingit plaani võistelda, aja möödudes tuli soov ennast proovile panna ja nii saigi käidud päris mitmel harrastajate võistlustel.
Foto: Rauno Vahtre
Hiljem juba hakati kutsuma erinevatele üritustele, Ott võistles tihedamini ja tegi trenni juba teadlikumalt. Tase läks järjest kõrgemaks ja tugevamaks, see juba omakorda eeldas rohkem trenni tegemist ja pühendumist, seega viimased 5-6 aastat on ta pühendunud ainult treenimisele ja võistlemisele.
Ta usub, et raske ja järjepidev treening viib sihile. Kuid tahtejõud ja loomulik anne ei tee ka halba!
Raske ja järjepidev treening viib sihile. Kuid tahtejõud ja loomulik anne ei tee ka halba!
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
