Viljandi klubi Kondor treeneril Ringol on „probleem“, mida tahaks iga treener: „tapatalge“ korraldava Sigrid Kapaneni vastased saavad Eestis kohe otsa.
Lisaks rääkisime temaga 23. märtsil Eesti Muay Thai Liiga etapil osalenud „Saikost“, napi etteteatamisega võistelnud Gerli Vassilist, Mick Pajast, kelle võhm enne võistluste lõppu otsa kipub lõppema, ja sellest, kuidas Crista Padule ei leita vastast. (See viimane on juba palju tõsisem probleem.)
Kuidas hindate klubi sportlaste taset laupäevase etapi põhjal? Viisite koju hea spordisaagi.
Eesti tase üldse on hea ja tõuseb kiirelt. Ma arvan, et meie klubi taset iseloomustavad kõige paremini meie tulemused. Olen väga uhke kõigi üle, kes ringis ära käisid. Viiest matšist kolm võitu on tulemus, mille üle võib õnnelik olla. Äärmiselt kahju on, et Crista Padu vastast ei saanud. Ta on nüüd mitu kuud järjest üritusteks valmistunud ja pidanud viimasel hetkel pettuma, et vastast ei olegi. Loodan, et saame talle lähiajal 51-kiloste matši, kus ta tõeliselt särab, sest kaotused on tulnud raskemate vastaste vastu.
Keda enim tunnustada?
Kõik, kes julgevad ringi astuda, on juba tunnustust väärt, aga seekord tegi tehniliselt kõige ilusama matši Martin Saik. Martin (Saiko) näitas väga head distantsitunnetust ja liikumist ning suutis vastast tabada tehniliselt keerukate löökidega, mida on ka pealtvaatajatel põnevam vaadata. Muidugi on ka Sigridi võitude-kaotuste 5-0 killing spree tase omaette.
Martin Saik ja Raiko Arak astusid ringi teineteise järel ja väljusid 3:0 võitudega. Kuidas neid võrrelda?
Saiko tehnika oli parem, aga siin pole ka midagi imestada, sest Saiko on treeninud paar aastat, Raiko paar kuud. Raiko oli sellegipoolest väga tubli ja läks vastast konkreetselt ära lööma, kohati päris ohtlikult käed all peale joostes, aga õnneks läks kõik hästi. Tuhhi on!
Kui suur pinge on see treenerile, kui võitlejad üksteise järel võitlevad?
Ega see mugav ei ole jah, kui kaks fight’i järjest on, aga saime ilusti hakkama. Õnneks oli nurk sama, nii et ei pidanud kuskil ringi jooksma.
Mis sai saatuslikuks Gerli Vassilile ja Mick Pajale?
Gerli oli tegelikult meeletult tubli, sest ta võttis matši vastu vähem kui nädalase etteteatamisega. Gerli polnud liigale registreeritudki, kuid ühele neiule otsiti vastast ja tema oli see julge, kes vastu võttis. Gerlil oli tegelikult trennist pikk paus sees ja oli nüüd paar nädalat jälle käinud, nii et igati tubli. Saatuslikuks sai vastase parem vorm.
Mick pidi oma fight’i päris pikalt ootama. Matš oli küllaltki ürituse lõpus ja see ei sobi talle absoluutselt. Tal on matšiks valmistudes võhma rohkem kui kellelgi teisel ja kipub isegi kohati üle treenima. Enne matši aga suudab end võhmast tühjaks närveerida. Peamegi tööd tegema selle vaimse poolega, et ringi jõuaks sama Mick, kes trennis lammutab. Esimese raundi minu arust Mick võitis, peale seda aga võhm kadus ja tulid tagasi kõik kunagi valesti õpitud löögitehnikad, mille väljajuurimisega oleme kõvasti vaeva näinud. Kaotada ei meeldi ju kellelegi, aga tuleb see enda jaoks positiivselt tööle panna.
Sigrid Kapaneni 3:0 tulemus ei tulnud kindlasti üllatusena. Millised on plaanid temaga?
Kindlasti ei läinud me lihtsat võitu võtma, sest vastane oli ikka väga tugevast klubist (Team Moisar). Vastane tabas Sigridit ka paari päris ägeda küünarnukilöögiga. Iroonilisel kombel oli üks selline pettega küünarnukk, mida Markko Estonian Openil Cristale enne matši õpetas. Minu ootused on Sigridi suhtes väga kõrged, sest ta on väga lühikese ajaga päris heaks saanud.
Nüüd hakkame põhjalikult tegelema sellega, et matšid näeks tehniliselt ilusamad välja ja ta sooritaks rohkem erinevaid tehnikaid. Hetkel läheb Sigrid ringis vastasele peale, püha viha täis, ja sõidab temast üle toore jõuga nagu teerull. Peame õppima seda viha natuke ohjeldama ja suunama. Kindlasti tahaks Sigridiga tulevikus võtta osa välisturniiridest, sest Eestis saavad vastased kohe otsa. Naisvõitlejatel on see väga suur probleem. Naised, võistelge rohkem! Muidugi loodan ma, et Sigrid jõuab täitsa tippu välja. No pressure, Sigrid. (Naerab.)
