Poksija Markus Mittal peab enda elu motoks seda, et elu tuleb elada päev korraga – vaadata, mis elu kätte toob, haarata kinni igast võimalusest ning teha seda, mis sulle päriselt meeldib.
Markus Mittal. Foto: Erakogu
Esimene võit andis enesekindlust
Markuse räägib oma viimasest kahest fight’ist, et esimene toimus Eesti Muay Thai Liigal 3D treeningsaalis ning selle ta võitis. „See oli üks mu elu suurimaid unistusi, et saaksin minna poksiringi poksima. Oli mega tunne olla ringis ja võita!“ meenutab ta ja lisab, et esimene võit annab kindlasti enesekindlust.
Teise fight’i ta paraku kaotas, mis oli suur pettumus, aga samas polnud see väga ootamatu, sest tal oli varbaluu katki ning see andis võistluse ajal parajalt tunda. „Tulemas on rematch, kus me anname endast veelgi rohkem!“ ütleb ta.
Markus räägib, et on spordiga tegelenud nii kaua kui mäletab. Koolis esindas ta alati kooli sportlikel võistlustel. Alustas ta 6-aastaselt judoga, millega tegeles kokku 8 aastat. Sealt sai alguse tema füüsiline vorm, ent ta ei olnud leidnud siiski erinevate spordialadega tegeledes seda õiget, kuhu oleks tahtnud jäädagi.
Markus Mittal. Foto: Erakogu
Oluline on treener, kes toetab ja motiveerib
14-15-aastaselt tegeles ta Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemias tai poksiga ning talle on poks alati meeldinud. Küll aga pärast jalavigastust jäi see pooleli. Nüüd 2-3 kuud tagasi liitus ta Versusega ning leidis õige treeneri ja tahab sellel alal võimalikult kaugele jõuda.
Kristo Männistu on tema jaoks treenerina suur eeskuju. „Teda päriselt huvitab, kuidas sa poksikotti lööd ja kas oled trennis. Kui ei ole, kirjutab ta kohe ja sunnib ning motiveerib trennis edasi rühkima. Praeguseks on nii, et kui Kristo midagi ütleb, siis täpselt nii ma teengi!“ ütleb Markus.
Väga oluliseks osaks poksi juures peab Markus just treenerit, kes toetab, tagant utsitab ja on eeskujuks. „Minu jaoks on väga tähtis, et treener panustaks ja teda huvitaks. Mina tunnen seda oma treeneri suhtes. Isegi kui mul on tunne, et täna ei jaksa trenni teha, pole see Kristo jaoks mingi vabandus. Ma näen, et olen sattunud väga hingega asjasse suhtuva treeneri otsa ja seda võivad kinnitada kõik meie klubi liikmed!“ ütleb ta.
Markus Mittal. Foto: Erakogu
Poksis on äge see, et võitjana tuleb välja vaid üks
Markusele meeldib tai poksi juures see, et see on kahe mehel vaheline võitlus, kust vaid üks võitjana välja tuleb. Ka on tema kogemusel kõik poksijad väga lugupidavad ja toredad inimesed, kelle seast on ta palju lahedaid uusi tutvusi saanud.
Kõige keerulisemaks peab Markus muidugi suurt pingutust – trennis võetakse kõike, mida võtta annab. Ta kirjeldab, et grupp poksijaid on pikali maas ohkamas ja läbiligunenud särkidega. Peeglid on udused nagu oleks käidud saunas. „Kõige suurem on olnud hirm esimese fight’i ees, kus ma nägin järjest, kuidas kõik kaotasid ja haiget said,“ räägib ta.
Suurimaks väljakutseks poksimise juures peab ta teadmist, et eesmärk on vaja saavutada ja selle nimel tööd teha. „Kui olen omale eesmärgi võtnud, pean selle ka ära tegema, meeldib see mulle või mitte – fakt on, et ma teen selle ära!“ räägib ta.
Markus Mittal. Foto: Erakogu
Tulevikuplaanid on noormehel suured – ta räägib, et tahab jõuda võistlustele ka välismaale ning võita võistlusi ka Hollandis ja Tais. „Kui olen valmis, siis võita ka Eesti meistritiitel. Ma teen kõik endast oleneva, et sinnani jõuda ja need eesmärgid saavutada!“ ütleb ta. Lisaks poksile tegeleb Markus kinnisvaraäriga. Ta räägib, et tema jaoks on esmatähtis see, et klient jääks rahule.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
