Poks on spordiala, mis nõuab nii füüsilist jõudu kui ka vaimset vastupidavust. Kuigi füüsilise treeningu olulisus on enesestmõistetav, siis võib juhtuda, et vaimse treeningu tähtsust kiputakse alahindama. Mõttetreener Maria Baydar selgitab, miks on oluline treenida ka oma mindset`i ja jagab poksijatele sobivat mõtteharjutust.
Maria Baydar. Foto: GoodNews, Karen Härms
Miks on oluline treenida mindset’i?
Maria toob välja, et füüsiline ja vaimne tugevus on lahutamatud – ilma tugevate vaimsete oskusteta võib füüsiline treening jääda ebaefektiivseks. „Kui sa ei oska juhtida oma psühholoogilist poot, pole füüsilisest tugevusest väga palju abi. Aga ka vastupidi,“ selgitab ta ja toonitab, et teadlased on ammu kindlaks teinud, et füüsilise treeningu ja teadliku vaimse töö ühendamise tulemusel on võimalik saavutada oma elus hämmastavaid tulemusi.
Füüsiline ja vaimne tugevus on lahutamatud – ilma tugevate vaimsete oskusteta võib füüsiline treening jääda ebaefektiivseks.
Maria Baydar. Foto: GoodNews, Karen Härms
Maria lisab, et hiljuti on avastatud, miks füüsiline treening koos psühholoogilise enesetreeninguga on nii tõhus. „Treeningu käigus moodustub ajus kemikaal nimega BDNF (tserebraalne neurotroofne faktor). BDNF-i puhul on tegemist proteiiniga, mis aitab kaasa neuronite dendriidi ogade tekkimisele. Mida rohkem on ogasid, seda lihtsam on uusi närviühendusi luua. Isegi üheainsa harjutuse korraga kasvab BDNF-i tase, ent regulaarne treening tõstab taset veelgi enam.“
See tähendab Maria sõnul seda, et peale 45 minutilist treeningut on psüühikasse võimalik sisestada uusi eduprogramme ja asendada vanu kahjulikke psühholoogilisi mõtteviise, mis kutsuvad esile järjepidevat ebaõnnestumist ja läbikukkumist. „Sellised sisemised takistused võivad tekkida näiteks raskest vigastusest või hirmust läbi kukkuda. Sportlastele on treeningu osa lihtne, aga kui puuduvad treeningule lisaks psühholoogilised enesejuhtimise oskused, ei ole tulemusi.“
Peale 45 minutilist treeningut on psüühikasse võimalik sisestada uusi eduprogramme ja asendada vanu kahjulikke psühholoogilisi mõtteviise, mis kutsuvad esile järjepidevat ebaõnnestumist ja läbikukkumist.
Maria Baydar. Foto: GoodNews, Karen Härms
Kuidas käib psühholoogiline treening?
Psühholoogiline enesejuhtimine põhineb Maria sõnul kahel peamisel sammul: esmalt tuleb tuvastada isiklikud psühholoogilised takistused, mis põhjustavad ebaõnnestumisi, ja seejärel asendada need tervislike ja edasiviivate seostega. See võib tunduda lihtne, kuid ilma sobivate tööriistadeta on seda keeruline ellu viia.
„Praktilise poole pealt ühte väga lihtsat valemit pole – kõigepealt on vaja uurida inimese psüühika erijooni ja vastavalt sellele panna paika talle personaalne uute seoste loomise ja kinnistamise kava. Enesejuhtimine on täpselt samasugune treening nagu füüsilinegi. See nõuab järjepidevust ja aega,“ selgitab ta.
Enesejuhtimine on täpselt samasugune treening nagu füüsilinegi. See nõuab järjepidevust ja aega!
Maria Baydar. Foto: GoodNews, Karen Härms
Maria toob välja, et poksijatega töötamisel keskendutakse sageli järgmistele teemadele:
- Lapsepõlvest pärit takistavate uskumuste eemaldamine. Paljud meie uskumused ja käitumismustrid on kujunenud lapsepõlves. Nende tuvastamine ja muutmine on oluline samm edu suunas.
- Teadlik seisundi juhtimine. Oskus muuta oma vaimset seisundit ja kasutada sisemisi ressursse maksimaalselt on oluline, eriti intensiivsete treeningute ja võistluste ajal.
- Psühholoogilise paindlikkuse ja vastupidavuse tõstmine. Need omadused aitavad sportlasel paremini toime tulla stressi ja muutuvate oludega.
- Sisekõne korrigeerimine. See tähendab positiivse ja toetava sisekõne arendamist, mis aitab keskenduda ja saavutada paremaid tulemusi.
- Ärevuse ja võistlusnärvi haldamine. Oskus toime tulla võistlusärevusega võib olla otsustav, kas sportlane suudab oma potentsiaali realiseerida või mitte.
- Võitja identiteedi loomine. Enese tajumine võitjana võib oluliselt mõjutada sportlase sooritust ja tulemuslikkust.
Psühholoogilise treeningu tulemused
Psühholoogilise treeningu tulemused võivad Maria sõnul olla muljetavaldavad. „Oma mõtteviisiga ja sisemiste ressurssidega töötades paraneb psühholoogiline paindlikkus ja vastupidavus, ka füüsiline taastumine. Kohati tekib isegi vähem vigastusi,“ lausub ta ja lisab, et samuti tekib suurem kohalolu tunne ja sellest tulenev parem enesejuhtimine pingelistel hetkedel. „Sportlane avastab enda sisemise võimekuse uued piirid, mille kaudu saab ka füüsiliselt ületada uusi rekordeid.“
Oma mõtteviisiga ja sisemiste ressurssidega töötades paraneb psühholoogiline paindlikkus ja vastupidavus, ka füüsiline taastumine.
Maria Baydar. Foto: GoodNews, Karen Härms
Lõpetuseks jagab Maria poksijatele sobivat mõtteharjutust:
„Peale treeningut, kus aju on tootnud ohtralt BDNF kemikaali, istu ja loe mõttes sajast nullini. Istu vaikses kohas ja sulge silmad. Kujutle oma järgmist matši võimalikult detailirohkelt – alates areenile sisenemisest kuni esimestest löökidest, liikumisest ja vastase reaktsioonidest. Kujutle iga detaili: oma keha liikumist, vastase näoilmeid, oma võidutunnet. Harjuta nii ründamise kui ka kaitsmise stsenaariume. See harjutus aitab valmistada keha ja meelt ette erinevateks olukordadeks, suurendab enesekindlust, loob kohalolu ja paindlikkust. Tee seda võimalikult tihti enne fight’i,“ soovitab ta.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
