NAISED JA POKS! Poksipisikuga nakatunud Birgit Puusepp: kõik saab alguse sellest, mis toimub meie peas

Birgit Puusepa poksipisik on saadud abikaasalt Andreselt, kes käis Kevin Renno juures tai poksi trennis.

Birgit läks Andrese kaaslasena ühele nende üritusele, kus inimesed suutsid talle selgeks teha, et on aeg ka end trenni kirja panna. Pärast esimest trenni oli ta konksu otsas ja seda nüüd juba üle kolme aasta.

Millised olid sinu eelarvamused?

Minu eelarvamused olid, et tai poks on väga mehelik ja ala, kus saab palju haiget. Eksisin ikka korralikult. Samuti oli mul hirm, et ma ei saa hakkama ja see ala vajab palju jõudu. Eksisin taaskord. Tuleb tehnika, tuleb ka jõud. Ja muidugi kartsin alguses seda, et olen trennis ainus naine, aga minusuguseid naisi on tegelikult VÄGA palju, kes selle ala vastu huvi tunnevad. Üks asi on küll minu peas kinni: sparrida ma ei suuda, kuna psühholoogiliselt ei suuda lüüa kedagi nagu justkui niisama, põhjuseta. Kui olid trennis sparrid, siis mina liikusin mõnusalt koti peale. Minu soovi austati ja lubati mul seda teha.

Kartsin alguses seda, et olen trennis ainus naine, aga minusuguseid naisi on tegelikult VÄGA palju.

Kirjelda esimest trenni.

Esimese trenni andis mulle Ahti Pikkur. Kuna ma teda teadsin eelnevalt, siis tundsin end isegi üllatavalt mugavalt ja hästi. Meil tekkis kohe ka mõnus neljane naistegrupp, kellega kokku hoidsime ja kõik ebakindlused kadusid. Küll aga oli esimene trenn selles suhtes raske, et 1,5 tundi korralikku kogu keha haaravat trenni võttis VÄGA läbi. Arvasin, et esimene trenn läheb kohe poksiks, ent pigem hakati ehitama meie keha ja vaimu ette, et kuidas üldse tai poksi suhtuda ja tehnikale läheneda, millal on vaja jõudu, millal mitte või kas üldse on vaja jne.

Mis sind võlus ja poksitrenni jättis?

Esimene põhjus on see, et ma kunagi ei tea, mida trenn täna toob. Iga trenn on omamoodi. Pole kindlat “tantsukava” või kindlaid kordusi, mis lõpuks sulle pähe kuluvad. Iga trenn üllatab ja esitab kehale füüsiliselt ja vaimselt uusi väljakutseid. Vahel oli lausa ringtreening, et lihtsalt meie keha ehitada. Kui fookus oli trennis jalgades, siis järgmistel päevadel olid päris tihti trepid välistatud… Imelikul kombel ma seda ka nautisin.

Teine oluline põhjus minu jaoks on see, et ma ei saa teha seda ala keskendumata. Ma pean mõtlema tehnikale, hingamisele ja keskenduma 100 protsenti enda kehale. Seega on tai poks minu jaoks üks tõeline body & mind trennikooslus, mis maandab mind täielikult ja teeb nagu restart’i.

Tai poks on minu jaoks üks tõeline body & mind trennikooslus.

Kelle juures oled treeninud?

Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemias lisaks Ahti Pikkurile andis mingi periood trenni ka Mac Ojasmaa ja mõni veel.

Kahjuks aga nende Spartas asuvad ruumid suleti ja ühtegi uut treeningsaali minu lähedale ei jäänud. Siis hakkasin otsima uut väljundit.

Hetkel käin ma Team Moisari all toimuvates HIIT & Boxing For Ladies trennides, mida annab Merit Aamisepp ja mis siis asukohalt on mulle kõige lähemal. Mulle meeldib eriti Meriti trennis HIIT-osa, mis lisaks tai poksile vormib võimsalt keha ja arendab ka korralikult võhma. Samuti on seal ainult naised, mis on väga tänuväärne ettevõtmine, sest tean, et paljud naised ei julge just sel põhjusel poksi tulla, et peavad seda meeste alaks ja tunneksid meeste ees esimestes trennides end ebamugavalt.

Oled ka sõbrannasid poksitrenniga nakatanud. Kuidas see juhtus?

Jaa, kaks väga head sõbrannat tulid minuga Kevin Renno juurde ja läksime koos ka Meriti juurde edasi. Juhtus see täpselt nii, et hakkasid tekkima naljad, mis siin salata, minu kannika üle ja mina ikka ütlesin, et kirjutan selle tulemuse tai poksi arvele. Siis nad hakkasid uurima tai poksi kohta ja samuti olid eelarvamustega, kuid olid valmis proovima. Mõeldud-tehtud ja tulidki.

Mida võitlusspordi harrastamine sulle igapäevases elus annab?

See annab mulle kuidagi parema fookuse. See annab mulle ka kindlustunnet, mida ma ei saa eitada, sest siiski tunnen, et olen võimeline end vajadusel kaitsma paremini kui varem. Samuti on tai poks kindlasti mänginud suurt rolli minu keha ja vaimu koostöö arengul. Ja no mis siin salata, kõige selle boonus on ka rahulolu oma kehaga. (Naerab.)

Olen võimeline end vajadusel kaitsma paremini kui varem.

Töötad juhtival kohal, oled päevituskosmeetika brändide tootejuht Baltikumis. Kuidas sport tööelu mõjutab?

Ma olen veendunud, et keha ja vaim on tervik ja selleks, et ma saaksin olla tööl enda parimas vormis, pean ma olema tasakaalus ka füüsiliselt. Minu jaoks on väga olulisel kohal minu hommikurutiin, mille sekka kuuluvad ka “5 tiibetlast” ja paar tegevust veel, sest tunnen, et isegi kui ma vahel pikalt trenni ei jõua, siis see hoiab mind sportlikus võtmes piisavalt tasakaalus, et saada juba hommikul energiad kehas liikuma ja vajadusel siis õhtul olmepinged lisaks maandada trennis.

Keha ja vaim on tervik ja selleks, et ma saaksin olla tööl enda parimas vormis, pean ma olema tasakaalus ka füüsiliselt.

“Ühiskond” arvab, et naised ja poks ei käi kokku. Mida sina selle peale ütleks?

Kahjuks meie arvamusi, kui me midagi kindlalt ei tea, suunavad teadmatusest tulenev põlgus või ettevaatlikkus. Nii ka naiste ja poksiga. Seega julgustan inimesi teadmatust ravima ja koguma teadmisi ja infot, et arvamusest saaks kindel teadmine ja kindel eneseteadlik seisukoht. Seda põhimõtet võiks üldse meie ühiskond rohkem kasutada… Kurb vaadata, kuidas suur osa ühiskonnast liigub edasi kellegi teise seisukohti ja arvamusi omastades ja neid mõistmata valjusti edasi kannavad. Samas on näha märke, et ühiskond on aina enam avatud selliste “naised ja poks” arvamuste ümberlükkamiseks.

Millise põhimõtte järgi elad seoses isikliku elu harmoonia, töö ja enese eest hoolitsemise ja sportimisega?

Minu peamine põhimõte on see, et saavutada rahulolu igas ajahetkes ja igas olukorras, mis on minu jaoks isiklikult ka õnne valem. Osata vaadata probleeme kõrvalt, mitte vaid läbi emotsioonide. Nagu inimene võtab aega oma töö ja trenni jaoks, nii tuleb võtta ka pere ja vaimse poole treenimise jaoks. Kõikide nende vahel peab olema tasakaal. Lisaks enda liigutamisele ja “5 tiibetlasele” on suur osa minu harmooniast mediteerimine ja audioraamatute kuulamine, mis minu põhimõtteid elus täiendavad või parandavad. Minu jaoks on üks suurimaid väärtusi aeg ja proovin alati seda maksimaalselt ära kasutada, et endale maksimaalselt elamusi ja positiivseid emotsioone pakkuda.

Ja kui üks teadmine peaks võtma kokku kogu selle jutu, siis see ehk võiks olla, et kõik saab alguse sellest, mis toimub meie peas.

Monika Kuzmina

Toimetaja
info@goodfight.ee