Võitlusüritustel, sealhulgas 22. veebruaril The League’il esmaabi pakkuv Andmar Medservice on nime saanud asutajate Andrese ja Marguse järgi. Andrest meil täna intervjueeritavate seas pole, küll on aga Margus Lehismets ja ettevõtte spordiürituste meditsiiniüksuse juht Garl-Peter Kukemilk.
Kui suure meedikutetiimiga lähete võitlusspordigalale The League?
Margus: Suurtel võistlustel, nagu The League, Xplosion Fight Series, Duel Fight Series ja nii edasi, on tiim üldjuhul kuus inimest ehk kaks brigaadi. See hõlmab kahte ringimeedikut, kahte meedikut meditsiiniruumis, ühte, kes võitlejaid vaseliiniga määrib enne matše ja ühte vahetusemeedikut, kes vajadusel tegeleb külastajate probleemidega ja aitab teisi. Arvult võib tunduda see mõne jaoks suur, kuid korraldaja vastutab ka pealtvaatajate eest vastavalt avalike liikumis- ja spordiürituste meditsiinilise teenindamise juhendile, mida aga paljud korraldajad ei tea või ei taha teada. Seega, kui saalis pealtvaatajaga juhtub midagi, jõuavad meie meedikud kiiremini abivajajani ja saavad alustada abi osutamisega kiirabibrigaadi saabumiseni, kui selleks on vajadust. Enne võistlust teavitame häirekeskust üritusest, kus osaleme ning lisame tiimi suuruse ja vastutava meediku kontaktid.
Kui suur probleem on Eesti võistlustel see, et ei tooda kohale korralikku meedikutetiimi? Kui suur peaks tiim olema?
Margus: Nagu ütlesin, juhindume juhendist, mis pole küll kahjuks kohustuslik, kuid siiski meie arvates sügavalt soovituslik. Korraliku tiimi puudumine võib saada saatuslikuks nii sportlasele kui ka pealtvaatajale, kuna korraliku varustuseta paar meedikut ei suuda hallata kogu võistlust ega ka vajadusel pealtvaatajate osa.
Kes teist poksitrennis on käinud või käivad? On see oluline, et meedik teaks ala eripära?
Margus: Tiim on tegelikult tunduvalt suurem: võistlustemeedikud, esmaabikoolituse ja meditsiinilise transpordi üksus. Trennides on käinud nendest peaaegu pooled. Kes maadlust, kes poksi, kes enesekaitset. Garl-Peter näiteks käis Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia algkursusel. Selleks aga, et kõik meie ettevõttes teaks, mida tai poks endast üldse kujutab, korraldasime eelmisel aastal ettevõtte jõulupeo Wiru Treeningu saalis, kus Kru Mosa Chatchawani juhendamisel tegi kogu meeskond 1,5-tunnise treeningu. Peale seda ootas meid laud Mosa valmistatud suurepäraste tai toitudega.
Millist muusikat kuulatakse kiirabiautos, millega võitlusspordiüritusele sõidetakse?
Margus: Eks me oleme tegelikult muusikamaitselt suhteliselt erinevad, seega üldjuhul mängib autos mingi raadio: Rock FM, Sky Plus jne. Siis on igale maitsele midagi. Enda lemmikuks on viimased aastad olnud Five Finger Death Punch. Siit väike näide!
Varustus, mida suurematel võistlustel kaasas veate, maksab umbes paar tuhat eurot. Mis sinna varustusse kuulub?
Garl-Peter: Varustus, mida kasutame suurematel võistlustel, on mitmekülgne, alates haavasidemetest, tutikutest, jääkottidest, traumalahastest kuni defibrillaatorini ehk nii-öelda elustamisaparaadini. Kogu saalis ja meditsiiniruumis kaasas varustuse hinnaks kujuneb 4000-5000 eurot. Lisaks auto kanderaaamiga. Lihtsalt meditsiinitarvikud maksavad tõesti palju.
Samuti arvestab meie ettevõte ürituste suurust, potentsiaalsete vigastuste tekkimist ja loomulikult ka kliendi soove, kuidas klient soovib meditsiinilist julgestust üritusel näha. Kuid kui näeme, et üritus, kuhu meid on tellitud, vajab silmnähtavalt rohkem meditsiinilist personali, kui tellija on nõus sisse ostma, oleme sunnitud sellest üritusest loobuma. Seda just sellel põhjusel, et me tahame üritustel oma senist kvaliteeti hoida kõrgel ja vastutame ju kokkuvõttes meie ja ürituse korraldaja, kui midagi peaks juhtuma.
Milline on enim levinud sõdalasevigastus?
Garl-Peter: Traumavigastusi võib tekkida võitlusspordis seinast seina. Põhilised on siiski näopiirkonnavigastused. Oleme meeskonnaga valmis ka kõige hullemaks, sest kunagi ei tea ette, mis sündmus võib tekkida ja kuidas kulmineeruda. Nii oleme oma eriala õppinud ja ka selle järgi alati tegutsenud.
Kui palju saab näokahjustustest hoiduda vaseliiniga?
Garl-Peter: Oleme pikalt propageerinud, et sportlased määriks enne ringiminekut näopiirkonna vaseliiniga kokku. Just need piirkonnad, mis on potentsiaalselt trauma tekkeks ohtlikud: põsesarnad, alalõug, ninapiirkond jne. Sportlased olid sellest juba varem teadlikud, kuid üldiselt ikka ei praktiseerinud seda. Hetkeseisuga oleme Kevin Rennoga saanud nii kaugele, et tema korraldatud võistlustel võistleja enne ringi ei lähe, kui meedik on vaseliiniga näopiirkonna ära määrinud.
Kui palju võitlussportlasi õpetate, kuidas vigastusi vältida või leevendada?
Garl-Peter: Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia on selles suhtes kindlasti eeskujuks teistele. Kevin Renno tellib meilt iga kahe aasta tagant täiskoolituse treeneritele, sest ka trennis võib juhtuda õnnetusi ja treener peab oskama abi anda. Võistlustel oleme selline juhupõhine abi. Eks paljud tulevad peale fight’i abi küsima. Nii et ringist lahkutakse nagu pealtvaataja jaoks tervena, kuid kui adrenaliinitase on langenud, siis löövad välja ka vigastatud ja valutavad kohad: roided, sääreluud, jalalabad, põlved jne.
Prognoosige, kes võidab nelja mehe turniiri Ott Remmer, Andres Oitsar, Romet Reilson, Andrei Tšigileitšik.
Margus ja Garl-Peter: Kõik nad on head ja võrdsed võitlejad. Oti puhul loeb ilmselgelt suur kogemus ja hea tehnika, Romet ja Andres on aga mõlemad noored ja tugevad võitlejad. Andrei Tšigileitšiki puhul kahjuks me ei tea tema tugevaid ega nõrku külgi. Ennustamine on kokkuvõttes nende puhul väga raske. Loodame, et võit jääb ikka koju, aga nagu enamikus spordialades, on ka siin ilmselt oma roll õnnel.
On meedikutel lemmikvõitlejad?
Margus: Eks meil kõigil ole rohkemal või vähemal määral lemmikud, aga peamine on meile ikka, et Eesti poisid võidaksid! Kuna suhtleme osadega mingil määral ka võistlustevälisel ajal, siis ilmselgelt hoiame neile ka enim pöialt. Las need nimed jääda meie teada. (Naerab.)
Aga mõni lemmikmatš?
Margus ja Garl-Peter: Eks neid ilusaid ja lemmikuid ole mitmeid. Mõned on kohe väga hästi meeles.
Maxim Vorovski – Igor Ljapin.
Mirkko Moisar – Tadas Jonkus.
