Veehulk kehas sõltub vanusest: imikutel moodustab vesi 75%, noorukitel 65%, täiskasvanutel 60% ja eakatel 55% kehamassist.
Enamik rakkude keemilisi reaktsioone vajab toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. See aitab muundada toitu energiaks ja toitaineid omastada. Vesi hoiab kehatemperatuuri stabiilsena, kaitseb elutähtsaid organeid ja osaleb kehavormide säilitamises.
Foto: Shutterstock.com
Veepuudus ehk dehüdratsioon tekitab väsimust. Eriti tuleks seda meeles pidada soojal suvepäeval, matkates ja sporti tehes. Veejoomine aitab vältida lihaskrampe ja niisutab liigeseid. Aju koostises on 70-80% vett ja seepärast tekitab dehüdratsioon ka stressi. Veepuudus vähendab vaimset võimekust, sõnalist osavust ja aju töökiirust.
Praktiliselt kõik toiduained sisaldavad suuremas või vähemas koguses vett. Normaalse söömise puhul saab põhikoguse vett: 1–1,2 liitrit. Köögiviljades on vett keskmiselt 93%, mahlades ja piimas 89%, puuviljades 86%, kartulites 79%, lihas 68%, leivas, juustus, võis, jahus ja pähklites alla 50%. Kohvi, tee või alkoholi tarbimisel tuleb rohkem vett juua, sest need väljutavad kehast vett.
Foto: Shutterstock.com
Puhas vesi ja mineraalvesi ei anna energiat, küll aga võivad maitsestatud või vitaminiseeritud veed sisaldada vähesel määral suhkrut ja seeläbi anda ka energiat. Mineraalvee tarbimisel on oluline jälgida vee mineraalainete sisaldust.
Higistamise korral on nõrgalt soolakas vesi ideaalne jook, mis taastab ka organismi soolade varud. Ülemäärane veetarbimine koormab südant ja neere. Piisava koguse vee tarbimisel on normaalne käia WC-s kahe tunni tagant.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
