Teddy Brenner oli Madison Square Gardeni poksipaaride valijana ametis kauem kui keegi varem.
Just Brenner organiseeris Muhammad Ali esimese kohtumise Joe Frazieriga. Kumbki tahtis rohkem raha kui teine. Lõpuks tagas Brenner mõlemale vähemalt 5 miljonit dollarit.
Paaridevalija peab olema tõeline kosjamoor. Ühe poksija mänedžer lükkas alati tagasi kõik Brenneri pakutud nimed. Brenner mõtles reaalsele nimele juurde kaks nime ja esitas mänedžerile nimekirja. „Esimesed kaks mulle ei meeldi, aga kolmanda võtan,” ütles too.
„Fännid tahavad näha parimat võimalikku matši, aga see ei tähenda alati kaht parimat poksijat. Parimate matš võib olla väga igav,” selgitab Brenner 1969. aastal, kui ta on MSG-s töötanud 10 aastat. Kokku ei saa panna paari, kus üht hoiavad püsti vaid teise althaagid ega ilmselt ka sellist, kus ühe biitseptsites elavad väikesed lapsed. See, kui üks poksib räpaselt, pole vast nii oluline, sest tema ülesanne on ju poksida, mitte klaverit mängida.
Alati toob publikut kohtumine musta ja valge poksija vahel, eriti raskekaalus. Jerry Quarry ja Frazieri sai Brenner poksima nii, et reklaamis Frazierit kui parimat ründajat. Frazieriga oli keerulisem – tema soovis vastaseks Jimmy Ellist. Asja otsustas raha. Veerand miljonit. „Teddy oskab mõnedollarise täpsusega öelda, kui palju mingi matš sisse toob,” iseloomustab Gene Fullmeri mänedžer Marv Jenson.
Brenner küsis hiljuti ülemustelt 10 000 dollarit palka juurde. Anti 5000 ja poksiosakonna asepresidendinimetus. Brenner ütleb, et teenib nüüd „üle 25 000” dollari. Tema auto on 1968. aasta Olds Cutlass.
52-aastane Brenner on selles ametis töötanud paarkümmend aastat. Noor Teddy mängis korvpalli, kui ta tutvus hilisema Rocky Graziano mänedžeri Irving Coheniga, kes samas majas poksitrenne andis. Peagi käis Teddy vanema mehega poksimatšidel. Brenneril oli imeline mälu ja ta õppis pähe kõikide poksijate matšid.
Promootorid hakkasid Brennerilt teadmiste tõttu abi paluma. Cohen valis paare ühe väikse New Jersey klubi jaoks, kuid Graziano tõttu nappis tal aega ja ta andis töö Brennerile. „Teddy valitud kuuest paarist viis lõpetasid matši alati viigiga,” kiidab Cohen. See tõi pakkumise New Yorgi klubilt St Nicholas Arena, mis mahutas 3500 inimest ja kuulus MSG-le.
Paare oli vaja eriti osavalt valida 1950. aastatel, kui poksi näidati televiisoris ja saatekava tõttu tuli vältida kiireid nokaute. Brenner suunas karjääre sellistel poksijatel nagu Bobo Olson, Fullmer, Walter Cartier ja Floyd Patterson.
Aeg on muutunud – kui kunagi korraldati MSG-s aastas 30 poksiõhtut ja St Nickis 35, siis 1969. toimub neid mõlemas kokku vaevalt 35. Ettevõtet hoiavad kasumis neist vaid paar. Üks selline oli 1968. aastal kohtumistega Nino Benvenuti – Emile Griffith ja Frazier – Buster Mathis, mille kassa $658 503 oli siseürituse rekord.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
