Eesti Muay Thai Liiga eelmisel etapil võitles enim võistlejaid (19) Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemiast, kuid Saku Taipoksi Klubi oli teisel kohal seitsme vahva võitlejaga. 23. märtsi etapilt soovib Oskar Künnapuu vedamisel tegutsev Saku rohkem võite kui viimasel korral.
Oskar, kuidas võitlusspordini jõudsite?
Tegelesin aktiivselt jalgpalliga üheksa aastat. Mängisin Levadias ja võitsime ka 2009. aastal esiliiga. Mingil hetkel ei pakkunud jalgpall enam seda huvi ja kimbutama hakkasid ka erinevad vigastused.
Olles kaks aastat puhkust võtnud, otsisin uusi spordialasid, millega tegelema hakata. Proovisin saalihokit, jäähokit, kuni kuulsin, et üks klassivendadest hakkas tai poksis käima. Teadsin, et mõned tuttavad tegelesid veel tai poksiga Sakus ja otsustasin trenni ära proovida.
Sakus andis trenne sellel ajal, 2011. aastal Eesti tai poksi papa, Meister Kevin Renno. Esimene trenn järgi proovitud, ei olnud mul enam kõhklusi, millise spordialaga jätkan. Poole aasta pärast olin juba ringis.
Milliseid saavutusi peate kõige olulisemateks?
Aastal 2015 tulin Eesti meistriks tai poksis ja ka kikkpoksis, kuid need ei ole minu jaoks kuigi olulise tähtsusega. Olen teinud häid matše ja ka vastu võtnud valusaid kaotusi välismaal: Euroopa meistri tiitli peale Itaalias (ISKA) ja Lätis (WAKO) ning maailmameistrivõistlustel Bangkokis (IFMA). Kahjuks tiitlit mul sealt saada ei õnnestunud, küll aga sain häid kogemusi. Veel meeldivad mulle matšid, mille olen lõpetanud tehnilise nokaudiga, low-kick’iga.
Miks sidusite igapäevaelu võitlusspordiga?
Võitlusspordist saigi igapäevaelu. Nii lihtsalt läks ja on siiamaani jäänud. Kindlasti mängib olulist rolli see, et hakkasin 2014. aastal tegelema ise treeneritööga. Olles suure osa elust tegelenud spordiga, oli mul ka treeneritöö juba veres. Muidugi tegin ära ka treeneripaberid, kuid üldine teadmine on tulnud ainult kogemustest ja läbielamistest spordivaldkonnas.
Milline on sõdalase mentaliteet? Kuidas see igapäevaelu mõjutab?
Ma arvan, et sõdalane ei peaks kartma vastu võtta uusi väljakutseid. Vead elus ja ringis tuleb võtta vastu heade õppetundidena. Niimoodi toimub areng.
Kuidas sündis Saku TPK?
Klubi loodi 2014. aastal Kevin Renno, Oskar Künnapuu, Markus Soomi ja Simo Rebase eestvedamisel. Sellel ajal hakkas klubi trenne andma ka noortematele lastele. Viimase kahe aastaga on klubi kasvanud märkimisväärselt, muidugi suure töö tulemusel, mille taga on praegused eestvedajad Oskar Künnapuu, Fred Anton ja Kaie Višnesvki. Samuti on klubi edendamise ja kujundamise juures olnud suureks abiks Kevin Renno.
Kes teie juures valdavalt treenivad?
Grupid on erinevalt jaotatud: lastegrupp, põhigrupp (võistlejad), algajad, naistegrupid ja jooksvalt baaskursused.
Kes on eredamad tähed?
Tunnustada tahaks kõiki sportlasi, kes võtavad vastu otsuse minna võistlustulle. See on suur võitlus iseendaga. Aktiivsemad võistlejad ja tulevased tähed on meil Brigitta Vaab, Kristin Kadarik, Martin Višnevski, Robert Poštaritsa ja Eero Johanson. Viimase aastaga on tulnud juurde palju võitlejahingega noori, keda oleme eriti oodanud. Võitlejahinge tunneb treener kohe ära. Klubi on veel noor, aga tulevik on võimas!
Millised on klubi selle aasta plaanid?
Üks suurimaid eesmärke on pühendada võimalikult palju aega võistlejate jaoks. Käia nendega teistes klubides sparrimas, teha mitmekülgseid treeninguid ja nõustada üleüldises sportlikus eluviisis. Hakkame tegelema veel aktiivsemalt baaskursustega, et tekiks juurde uusi tai poksi huvilisi.
Miks on teil trennid naistele eraldi?
Naistele meeldib koos trenni teha. Tekib ühtne vaim ja hea emotsioon. Sakus on juba ammu puudu olnud naiste jaoks trenn, mis sisaldab võitluskunste ja aeroobset segamini.
Sobivad naised ja poks kokku ka mehe vaatevinklist?
Ideaalne kooslus! Võitluskunste võiksid alati osata ka naised. Väga suure osa meie klubi liikmetest moodustavadki naised. Naiste seas kogub kikkpoks, tai poks väga suurt hoogu. Saadakse aru, et tegu on meelirikastava spordialaga.
Kes teid võitlusspordimaailmas on inspireerinud?
Eesti võitlejad on heal tasemel maailmapildis. Sellest tulenevalt inspireerivad mind paljud oma kodumaa võitlejad. Kui mujalt maailmast inspiratsiooni otsida, siis läheksin Hollandisse või Taisse, kohtadesse, kus kikkpoks ja tai poks on sündinud.
Milline on Eesti parim võitlusspordisari?
Soovin näha The League’i arenguteed, sest juba esimene üritus jättis võimsa mulje just kontseptsiooniga tuua K-1 reeglitesse muay thai’d. Muidugi ei saa mainimata jätta kaheksa mehe turniiri.
Mida muudaksite Eesti võitlusspordimaastikul?
Uute klubide treenerid peavad end paremini kurssi viima, mida nad täpsemalt õpetama hakkavad liikmetele. Viletsa taseme treeneripaberid pole kindlasti see tase, kuhu võiks üks arenev treener istuma jääda.
Uued ja vanad klubid võiks julgemalt liituda Eesti Muay Thai Föderatsiooniga. See aitab kaasa tai poksi arengule Eestis.
Kui tegemist on tai poksi klubiga, siis võiks õpilased osata ka tai poksi tehnikat, kuhu kuuluvad küünarnukilöögid ja püstimaadlus. Treeningud, sparringud peaks toimuma võimalikult koordineeritult ja turvalises keskkonnas.
Millise lauluga ringi läheksite?
Miss Jane „It’s A Fine Day (ATB Original Clubb Mix)“.
Mis raamatut hetkel loete?
Rolf Dobelli „Hea elu kunst“.
Millist raamatut teistele sõdalastele soovitate?
John Kavanagh „Win or Learn“.
Mida soovitate esimest korda poksitrenni minejale?
Lihtsalt mine kohale! Olen palju kuulnud inimestelt, et peaks enne ikka jooksmas käima ja ennast vormi ajama. Aga võiks lihtsalt trenni kohale minna, sest nii ju hoiad kokku enda aega.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
