Tondiraba jäähallis toimub 10. oktoobril King of Kings, kus osaleb ka Mirkko Moisar.
Mirkko ütles mais videointervjuus Coach Keisyle, et tahaks sügisel veel poksida, aga mitte enam jalgadega nii väga. Ta mainis ka, et poksiüritusi enam ei korralda, sest ei tasu ära. Augustis postitas Moisar Facebookis: „10. oktoober järgmine fight. #PeoLõpp.”
See ei tähenda, et KOK jääks tema viimaseks võitluseks. Samuti pole lõpp korraldamisega: aasta lõpus on tulekul Fightland, arvatavasti Keilas.
Esimese profimatši pidas Mirkko 15-aastaselt. Enne võitlussporti oli ta mänginud kuus aastat jalgpalli. Esimene võitlus oli küll poolprofessionaalne, aga juba kaitsmeteta. Raundid olid lühemad, 5×2, mitte 5×3.
Pärast seda on Moisar pidanud matše ligemale 120. Viimati võistles poolteist aastat tagasi The League’il kaheksa mehe turniiril. Sellest tehtud lühifilmis on Moisaril pärast teist matši selline äraseletamatu nägu, et „mida hell’i????!”. „Mis toimub????!”. Tegelikult pärast esimest juba on natuke. Sedasorti lahingud võivad igasuguseid mõtteid pähe tuua.
„Mul olid lihtsalt rasked matšid. Jalad olid valusad,” räägib Moisar.
Matšid olid nii rasked, et ei anna isegi võrrelda 2013. aasta Xplosioni kaheksa mehe turniiri võiduga. „League oli kõvasti ees. See oli kõige raskem üldse. Kõik kolm vastast olid tasemel head. Nende nii-öelda hävitamine nõudis väga palju jõudu,” sõnab Moisar. „Aga loobumismõtted? Ei. Ma ei ole seda tüüpi inimene.”
Sellega seoses: millised komöödiafilmid Mirkko Moisarile meeldivad? Tal on ju nii tõsine nägu alati, isegi kui see on selleks, et vastastele hirmu tekitada.
„Mustanahalised teevad häid nalju. Ja pigem selline, kus visatakse palju musta huumorit. Olen selline musta huumori inimene.”
Vahel on võistlemisest tüdimus, kui on palju võistlusi, aga kui pole tükk aega saanud teha, siis nagu hakkab kohe sügelema, ütles Moisar Keisyle. Noorele Mirkkole soovitaks praegune Mirkko rohkem puhkamist.
Kui kiiresti League’i peaauhind 10 000 eurot ära kulus?
„Ega ta väga pikalt ei kestnud. Sai natukene reisida.”
Koroona Moisari elu väga palju ei muutnud, lihtsalt grupitrennid jäid ära. „Lihtsalt treenisime õues rohkem,” ütles ta.
Võistlusteks valmistuv Moisar teatas Facebookis, et otsustas proovida intensiivset rattatreeningut eratreeneriga ja märkis, et lisaks korralikule vaheldusele tavatreeningutest on kõvasti paranenud võhm. Moisariga treenimisest postitas poksiklubi Avangard.
„Viktor on see, kelle juures ma seal käin. (Viktor Sigajev on mitmekordne Eesti meister poksis raskekaalus.) Siis ma teen trenni Rene Raudsepaga, Kardo Peetriga ja jalgrattatreener Daniel Novikoviga. Tegelikult päris hea kombinatsioon koos,” leiab Moisar.
Suvel alustasid Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia ja Moisar trennide andmist Pärnu klubis MMAces, mis tänavu hooga laieneb.
„Neil läheb kenasti seal. Nad promovad rahvasporti, mitte nii väga võitlussporti. Harrastajaid käib palju, klubi toimib kenasti. Mina käisin suveperioodil, kuna sügisel lihtsalt pole aega edasi-tagasi sõita,” selgitab Moisar.
Vahepeal käis Mirkko suvel Poolas vend Markko Moisari poksimatši nurgas. „Oli tore. Hea oli näha, et vend tegi head poksi ja et Poolas oli tase väga hea. Jäime rahule selle reisiga,” meenutab Moisar.
Eestis suvel eriti võitlusspordiüritusi ei tehtud. Tartlaste Corsa Gym korraldas, kuid see võitlusõhtu Moisarile huvi ei pakkunud. „Isiklikult ei ole jälgida kedagi nendest sportlastest. Tubli, et nad teevad ja sporti arendavad, aga kellele ma ikka seal pöialt hoian,” põhjendab ta. „Meeldib jälgida tipptasemel üritusi, mida siis saab vaadata vahel pay-per-view kaudu.”
KOK-il peab Moisar poksimatši, vastaseks Eestis elav ukrainlane Artjom Ljaševitš (2-0). Veel 2018. aastal plaanis Moisar Inglismaale profipoksijaks minna. Eestlased poksivad Inglismaal küll, kuid tundub, et enamasti oodatakse neid sinna kaotama. Moisar vaevalt kaotada soovib.
„Vaikselt liigun Inglismaa suunas. Eestis poksida kindlasti kõige lihtsam ei ole. Tase on nõrk ja ei jätku sparringupartnereid. Näiteks Lätis või Soomes on tase väga hea,” nendib ta.
Korraldajad lubavad KOK-il kahtteist põnevat ja kompromissitut võitlust. Nelja mehe turniiril võistlevad eestlastest Sergei Makejev, Ott Remmer ja Andres Oitsar. Näha saab Sergei Strinžat, Žora Ravlussevitšit ja Alissa Bostanit. Omavahel võitlevad Karl-Margus Haud ja Rainer Valing.
GoodFight
GoodFight püstitab kogu ühiskonnale küsimuse: kuidas mõelda nagu sportlane, võitlussportlane? Milline on üks tõeline ühiskonna kangelane ja kuidas saada spordikangelaseks?
